Tallinnas oli vaid üks erakond, kes teadis, kus on tegelik turg ja pakkus sinna hästi sobivat, sisse töötanud brändiga toodet. Kolm muud parteid müütasid oma toodet eestlaste nišiturul ja saavutasid vaid omavaheliste turuosade muutuse. Startupi keeles rääkides – neil puudus “product market fit”.
Tallinna valimisi otsustatakse Lasnamäel. Kes tahab Tallinnas võita, peab välja arendama valimistoote venelastele ja seda ka venelastele marketeerima. Paraku ma kahtlustan, et kolm parteid ei teadnud vähimatki sellest, mida sealne turg tahaks kuulda. Nende kampaania saavutas 5-10000 hääle üksteiselt ärakangutamise. Kui see energia oleks suunatud sama hulga lasnamäelaste veenmisele, võinuks tulemus olla teine.
EI maksa mõelda, et see on võimatu ülesanne. Lasnamägi ei ole homogeenne, seal on rohkem muresid kui mujal Tallinnas ja kindlasti ei ole neist peamine Pirita tee ummik. Selleks mureks on ebakindlus oma staatuse pärast Eesti Vabariigis tervikuna ja Tallinna valimised on paljudele ainuke väljund kaasarääkimiseks.
Keskerakond on “naši”, kõik muud olid “oni”, ja kui lisaks “oma-olemisele” pakutakse ka kirikut ja tasuta transporti, siis on tulemus no-brainer. Mismoodi hääletaks eestastest rahvakild kuskil võõra rahva keskel (näiteks Peterburis), kui saada on vaid üks eestimeelne partei ja see pealegi läbi ime on võimul? Ega me väga ei viitsiks muid programme isegi lugeda.
2017. aasta valimised Tallinnas võidab see, kellel on strateegia Lasnamäe jaoks. Arvestades, kui kaua läheb usalduse tekitamiseks aega, peaks sellega pihta hakkama täna.
Huvitav, miks ei toodud Ossinovskit ja Korobeinikku Tallinna? Süüdistada valimistulemustes valimisliite, kes äraandlikult hääli ära võtsid – see on jama. Maailm liigub suurema, mitte väiksema mitmekesisuse poole. Pigem on kahju, et üks neist üle künnise ei ulatunud. Valimisliidud ilmselt jäävad ja tulevikus tuleb nendega arvestada.
Süüdistada koju jäänud valijaid ei ole samuti väga mõttekas. Esiteks oli Tallinna 63% osalusprotsent väga korralik tulemus. 37%, kes koju jäid, hääletasid samuti – ma arvan, et neil oli poliitikast sügavalt savi. Mittehääletamine on inimese õigus ja kui tarbja ei tule poodi ühtegi toodet kaema, ei ole see mitte tarbija, vaid tootjate viga.