Meediaülevaade: naabrid räägivad. 19. august

“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) inimeste jaoks olulisi meedias kajastamist leidnud teemasid, mis peavoolumeedia kaudu Eesti lugejani ei pruugi jõuda. Alljärgnev meediaülevaade on valik põnevamatest ja Eesti lugejale huvi pakkuda võivatest uudistest.

Soome

Helsingi linnaratastel üllatav soosing

Helsingi linnarattaprojekt on ületanud prognoosid nii kasutajate arvu kui keskmiselt ratta kohta päevas tehtavate sõitude arvu osas. Praeguseks on tänavuse hooaja üksikute kasutuskordade ehk sõitude arv juba ületanud miljoni piiri ja ühe ratta kohta tuli augusti teisel nädalal keskmiselt rekordilised 9,7 kasutuskorda ehk sõitu päevas – rahvusvahelises võrdluses väga kõrge näitaja. Loe edasi…

Soomes taas suur puudus ehitajatest

Soomes ollakse jõutud ehitusalal sellise tööjõukriisini, et uusi ehitajaid üritatakse leida töösuhteni viivate vihjete eest olemasolevaid tegijaid premeerides. Eriti kardetakse aga tööde- ja objektijuhatajate ning ehitusinseneride osas ja tagasilööke ehituse kvaliteedis, kuna vastavate kogenud ja juhtimisvõimega meistrimeeste nappus on eriti karm ja olemasolevate ülisuur töökoormus võib hakata üle võimete käima. Loe edasi…

Soome romade ehk mustlaste ja ametnike vahel usalduskriis

Terviseameti otsides Soomes kohalike romade ehk mustlaste hulgas ühe heaoluuuringu jaoks osalejaid selgus, et sihtrühm sõna otseses mõttes kardab nii ametnikke kui nendega koos toimetamist, mistõttu uuringus osalejaid on väga raske leida. Eelkõige kardetakse etniliselt märgistatud profiili saamist andmebaasides ja seejärel vastavate andmete väärkasutamist. Uurijate hinnangul toimus antud negatiivne murre tänu Rootsis paljastunud ebaseaduslikule romaregistrile. Loe edasi…

Läti

Lätist on saanud turistide Alkolandia

Soome massimeedias pole kunagi Lätit nii sageli mainitud, kui tänavu suvel, sest soomlased, kes saabuvad Eestist Lätti Ainažis, näevad juba kaugele, mis selle maa ja riigi tegelik nimi on. Nimelt kui Eestist saadavad piiriületajaid ära uhkelt piiripunktil lehviv lipp ja vastavad riigitähised, siis teisel pool piiri valitseb ebamäärasus ehk puuduvad nii lipp kui riigitähised, küll aga tervitab Lätti saabujaid endisel piiripunktil ilutsev suur silt страну “ALKO 1000 MARKET”. Loe edasi…

Lätis elaks normaalselt ära 1165 euroga kuus

Lätis viidi elanikkonna seas läbi küsitlus saamaks teada, kuidas hinnatakse oma toimetulekut ja millise rahaga tuldaks enda hinnangul toime. Vastuste põhjal elab Lätis normaalselt ära 1165 euroga kuus, mis on muide 51 eurot vähem, kui eelmise aasta uuringus ilmnes. See on esimest korda kuue aasta jooksul, kui soovitud toimetulekusumma on langenud. Loe edasi…

Aglona – palverändurite meka Lätis

Eestis erilisi massilisi palverännutraditsioone enam elus ei ole, kuid Lätis saabuvad Aglona basiilika – olulisim katoliikluse keskus Lätis – juurde iga aasta 15. augustil palverändurid kogu Lätist ja kaugemalt. Tänavugi oodati nagu aasta tagasi 150 000 osaleja massi. Erilist tähelepanu sunnib see pöörama liiklusohutusele maanteedel, kuna suurem osa palveränduritest saabub Aglonasse jalgsi. Loe edasi…

Rootsi

Rootsi Põhja-Korea ja USA suhteid silumas?

Rootsi oli avas Pyongyangis esimese lääneriigina saatkonna 1970. aastal ja sellega ollakse ajaliselt kõige pikemate diplomaatiliste suhetega riik Põhja-Koreas. Rootsi on pidevalt Lääne ja Pyongyangi vahel suhteid silunud ja 2001. aastal külastas esimese Lääne liidrina Põhja-Koread Rootsi peaminister Persson. Rootsi on olnud üks heldemaid doonoreid Pyongyangile ka majanduslikult ja ollakse kaasatud isegi kahe Korea piiril rahvusvahelisse sõjalisse vaatlusdelegatsiooni.

USA poolt vaadates on Rootsi mingis mõttes lausa nende esindaja Põhja-Koreas olles Protecting Power for America kandes nii ka konsulaarvastutust USA kodanike ees riigis. Muidugi ei saa Rootsi öelda kummalegi osapoolele, mida ja kuidas üksteise suhtes ja suunas öelda või teha ehk pakkuda välja lahendusi. Kindlasti saab Rootsi aga üritada konflikti de-eskaleerida, sest kahe kakleja vahel puudub otsene diplomaatiline ühendus ja Rootsi ongi nüüd vastavas asendusrollis. Rootsi on näiteks aidanud riigist välja tuua seal arreteeritud ja isegi vangistatud välismaalasi. Loe edasi…

Välismaalastest kõrgkoolilõpetanud saavad rootslastest vähem palka

Rootsis on vastava uuringu tulemustest selgunud, et välismaalased ja rootslased, kes lõpetavad sama kõrgkooli sama kraadiga, hakkavad teenima sarnase töö eest erinevat palka ja mõistagi on kaotajaks pooleks mitte-rootslased (ei ole sündinud Rootsis rootslastest vanematega perre).

Erasektoris on mitte-rootslaste händikäp 15% ja isegi erinevaid konvergentsitegureid arvestades ei saada arvestulikku vahet vähemaks kui 8% (Põhja-Ameerikast või EL-ist pärinejatel ainult 3%). Rootsi avalikus sektoris on antud vahe 3-5% kandis. Loe edasi…t

Rootsi ei suuda keelata natside avalikke meeleavaldusi

Rootsis on sarved avalikult kokku pannud natside (natsipartei Nordiska motståndsrörelsen, NMR)  erinevaid avalikke meeleavaldusi kritiseerivad osapooled ja politsei. Kui esimesed protestivad, et miks küll selliseid paraade ja muid üleastumisi on vaja lubada kesklinnas ning muudes olulistes ja kesksetes kohtades, siis politsei leiab, et puudub alus keelamiseks ja piiramiseks, kui kõik on asjakohaselt vormistatud ja seega lubatud.

Venemaa

Riik toetab Venemaal autotööstust

AvtoVAZ saab riigilt oma kvalifitseeritud tööjõu säilitamiseks sihtotstarbelist toetust 440 miljonit rubla (6,3 miljonit eurot). Vastava infoga tuli avalikkuse ette ei keegi muu, kui peaminister Medvedev isiklikult, kusjuures tema poolt teatavaks tehtud uudise teine pool sisaldas infot, et üldse paneb riik kodumaise autotööstuse toetamise alla 850 miljonit rubla (12,2 miljonit eurot). Loe edasi…

Venemaal vastassuunavööndi-avariide buum

Venemaal toimub iga üheksas avarii ja iga kolmas surmaga lõppenud kokkupõrge vastassuunda kaldumise või sinna teadlikult suuna võtmise tõttu. Tänavu on aga vastavate avariide kasv pea 30%, mistõttu on hakatud kampaaniapõhiselt rohkem vaeva näema sõidusuundade lahkulöömisega ja -hoidmisega igal võimalikul ehituslikult ja tehnilisel moel.

Spetsialistide hinnangul ei ole kasvatusliku tööga antud asjas enam eriti midagi korda teha, sest küsimus paistab olevat liiga suures adrenaliiniannuse ja liiga väikesete ajude kokkulangemises rooli taga. Unustada ei saa ka fakti, et iga viies vastava avarii põhjustanud juht oli kas joobes või keeldus selle tuvastamiseks vajalikest protseduuridest. Samas on üldises avariide arvus märgata langust viimasel ajal – tänavu -6.2%. Loe edasi…

Venemaal eeldatakse avalikult teenuselt … viisakust

Avaliku teenuse (näiteks tervishoid, haridus, lasteaiad, jne) tarbijad peavad vastava sõltumatu uuringu tulemuste alusel Venemaal kõige olulisemaks transpordiga juurdepääsetavust, töötajate professionaalsust ja … nende viisakat ja heatahtlikku suhtumist klientidesse. Uuringu tulemuste kommentaaris mainitigi ära, et osade avaliku teenuse töökohtade pädevuskriteeriumite ja tööülesannete kirjeldustesse viisakus ja heatahtlikkus klientide suhtes ei olegi veel kirja saanud. Loe edasi…

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (173)