Lääneliku tsivilisatsiooni kaugeimal piiril Amazonase vihmametsas elavad Matsé indiaanlased, kes on naabriks viimastele Amazonase puutumatutele hõimudele. See on põlisrahvas, kellel on säilinud oma keel, kuid sellest hoolimata ei ole pärast 1969. aastal toimunud kontakti gringodega miski enam endine.
Valgetele inimestele meeldib mõelda põlisrahvastest kui eksootilistest olevustest, kes elavad loodusega harmoonias, on üllad ja Lääne heaolu pahedest rikkumata. Ometigi jätab meie invasiivne kultuur oma jälje juba esimesest kohtumisest ja me ei saa kunagi teada, mis oleks siis, kui me poleks nendega kokkupuudet otsinudki. Maiustused, jalgpallisärgid ja hiina plastmass meeldib enamikele inimestele, kes neid elus esimest korda kogevad, see on ju nii teistmoodi kõigest seninähtust. Kui sellest aga saabki uus armastus ja identiteet? Säästupirnide kuma on kui virvatuli, mis meelitab massiliselt inimesi metsast linna. Muutumata kunagi päriselt linnainimesteks jäävad nad justkui kahe maailma vahele lõksu, kaotades samal ajal vaikselt oma metsarahva identiteedi.
Alljärgneva pildiseeriaga “Metsast linna” võitis fotograaf Kaupo Kikkas äsja lõppenud Eesti suurimal reisifoto konkursil professionaalide kategoorias esikoha. Tegemist on tervikliku pildiseeria esmaavaldamisega meedias.