Münchenis lõppenud julgeolekukonverents jättis hinge tuttava, peaaegu rituaalse tunde. Nagu igal aastal – kõned olid jõulised, raportid kainestavad, koridorivestlused murelikud. Ent ometi jäi õhku seesama küsimus, mis on saatnud Euroopat juba aastaid: miks me ikka räägime rohkem, kui tegutseme?

Konverentsi eel avaldatud julgeolekuraport ei olnud üllatav. Selle keskne sõnum oli karm, kuid selge – maailm liigub süveneva vastasseisu ja fragmentatsiooni suunas, kus jõupoliitika on taas määrav. Euroopa jaoks tähendab see üht: Venemaa agressioon Ukraina vastu ei ole regionaalne kriis, vaid otsene eksistentsiaalne proovikivi. Sõda, mis algas 2014. aastal ja eskaleerus täiemahuliseks 2022. aastal, on nüüd liikumas oma viiendasse aastasse. Ometi pole Euroopa suutnud kujundada strateegiat, mis looks reaalse tee sõja lõpetamiseks meie tingimustel.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (102)