Mis meiega on? Pean “meie” all silmas nii iseennast, paljusid oma lähikondlasi, aga ka seda osa rahvast Eestis […]
Author: Rein Veidemann
Vanaduses hinnatud alalhoidlikkuse, järjepidevuse ja püsivuse kõrval, mida elujõuline ning äge noorus käsitleb oma koha kindlustamiseks tahtmatult või […]
Oktoobri esimene nädal lõpeb õpetajate päevaga. Rein Veidemann arutleb õpetajakutse üle. Autorirubriigis “Eluilmast omailma” mõtestab Rein Veidemann oma elu- ja lugemiskogemuse taustal […]
Augusti viimane nädal kolmkümmend kolm aastat tagasi oli Eestile, teistele Balti rahvastele, kogu Nõukogude Liidule, aga ka Euroopale […]
Me ei vaja isehakanud, vägivallast tõusnud või massipsühhoosiga manipuleerivaid füürereid, vaid teenäitajaid-õpetajaid. Tammsaare “Tõe ja õiguse” teises köites […]
Alljärgnevalt kutsub Rein Veidemann Edasi lugeja kirjandustundi, kus vaatluse alla tuleb üks kummaline luuletamise viis, mida on viljelnud […]
Autorirubriigis “Eluilmast omailma” mõtestab Rein Veidemann oma elu- ja lugemiskogemuse taustal eesti inimolu ilminguid ja seoseid. Poole sajandi taguseid loengute ning loetud […]
Kõigest võib väsida, aga mitte kodu- ja isamaa-armastusest, ükskõik kui avatud ning ahvatlevalt võimalusterohke oleks maailm. Autorirubriigis “Eluilmast omailma” mõtestab […]
Avaldame Eesti vabariigi sünnipäeva n-ö afterparty’na Rein Veidemanni mahuka essee maa-armastuse kujunemisest ja tähendusest eestlastele. Kõik on üks […]
Tähistame saabuvat eesti kirjanduse päeva (30. jaanuaril) Rein Veidemanni esseega, kus autor vaatleb kriitiliselt meie kirjanduse hetkeseisu ning […]
Leppigem kokku, et me ei räägi alg- ega lõpp-punktist, sünnist ja surmast, mis meid inimestena ühendab ning mida […]
Rein Veidemann on tegelnud Hando Runneli loominguga vähemalt pool sajandit. Järgnev kaheosaline essee on pühendatud Runnelile ja tema […]
Autorirubriigis “Eluilmast omailma” mõtestab Rein Veidemann oma elu- ja lugemiskogemuse taustal eesti inimolu ilminguid ja seoseid. Seekordne essee on […]
Autorirubriigis “Eluilmast omailma” mõtestab Rein Veidemann oma elu- ja lugemiskogemuse taustal eesti inimolu ilminguid ja seoseid. Rubriigi esimeses […]
Mis ja kus on eesti kirjanduse ning laiemalt kogu eesti kultuuri tuum? Käesolev essee on Rein Veidemanni Edasi […]
Selle palvega algab Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) kunsteepos “Kalevipoeg”, ilmunud aastatel 1857–1862. Eepost sissejuhatav rida osutab põhilisele: kõigi, […]
Estonia avamisest teatrina saab 110 aastat, Tartu Ülikooli avamine keiserliku ülikoolina oli eelmisel aastal, 220 aastat tagasi. Järgnevas […]
Võib-olla oleks isegi kohane kraadi võrra kangemalt väljenduda: “nurjatud valikud”. Või siis “eksistentsiaalsed, olla või mitte, valikud”. On […]
Seekordses loodimises esitab Rein Veidemann pähklikoores kogu eesti kultuuriloo, tuues välja seitse olulist momentumit ja kirjeldades neist igaüht. […]
Kirjandusteadlane Rein Veidemann hindab Loomingu olemust ja püsivust ajakirja 100. juubelisünnipäeva eel. “Nii ilukirjanduslike tekstide avaldamisel kui ajakirja […]
Pöördelistel aegadel peetud riigimeeste või vaimsete autoriteetide (klassikuks tunnustatud kirjanikud, Nobeli-preemia laureaadid, usujuhid, kirikupead) kõned toetuvad mitte ainult […]
Kaanon (kr kanōn – mõõdupuu, reegel, eeskiri) kujutab endast kokkulepitud või ka ajas, st traditsioonis kehtestunud/kehtestatud tekstide või […]
Kui oleme sündinud eesti keelde, siis oleme sündinud ka ühte kindlasse kultuuri. Me ei pruugi märgatagi keele ja […]
Geomeetriast teame kujundit, mis moodustub kolmest ühte punkti koonduvast jalast. Niisugune on ka järiks kutsutav iste. Vaimuvallas on […]
Lihtsustatult öeldes kujutab semiootiline monaad endast energeetilist võimendit. Ta on iseendas suletud tervik, mis ometi kokkupuutes teiste monaadide […]
Pühenduslugu saja-aastasele Eesti kirjanikkonna ühendusele, Eesti Kirjanike Liidule. Rubriigis “Loodimisi eesti kultuuriloos” portreteerib Rein Veidemann tähthetki, teoseid ja inimesi eesti […]
Seekordse eesti kultuuri loodimisega tahan osutada ühele mõttele, mida võib juba etteruttavaltki võtta kirjutise paatose või moraalse osutusena […]
Aeg ja ruum on saanud alguse Suurest Paugust. Võime jääda pikalt arutlema eesti kultuuri esimese „plahvatuse“, n-ö Suure […]
Seekordne loodimine on järg varem Edasis ilmunud esseele “Olla rahvana pigem luuletus kui proosapala”. Mu noored kolleegid, uue […]
Seekordsel esseel võiks olla ka oma kultuurhariduslik moraal. Me ju teame, ja seda on mulle korduvalt rääkinud ka […]