“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Tööjõuleiutasu

Mõned Soome ettevõtted maksavad tööjõu leidmiseks oma töötajatele uue töötaja leidmiseni viivate vihjete ja kontaktide eest leiutasu. Näiteks tehnoloogiasektorisse on järgmise kümne aasta jooksul vaja 130 000 uut töötajat ja ettevõtjate sõnul tuleks kogu sektori kuvandit kaasajastada, et olla noortele atraktiivsem. Loe edasi: YLE

Loodust ei saa asendada

Helsingis avaldatud uuringu kohaselt on inimese sekkumine loodusesse peaaegu alati pöördumatu. Katsed kompenseerida (ökoloogiline hüvitamine) looduse hävitamist – ühes kohas sealt liikide ümberpaigutamisega mujale või teises kohas looduse kaitsmise intensiivistamisega – on reeglina luhtunud. Näiteks ühes kohas metsa langetades võetakse sarnane mets teises kohas kaitse alla või kui mingi lindude kaitseks määratud märgala hävitatakse, taastatakse mujal lindude jaoks asendav ​​märgala. Loe edasi: Helsingin Sanomat

Soome lahes on märke Läänemere taastumisest

Soome lahe rannikuvetes on praegu merepõhja hapnikunäitajad 20-aastase seireperioodi jooksul parimas seisus, mis on märk Läänemere taastumisest. Samas Botnia lahe sügavustes hapnikusisaldus jätkuvalt väheneb ning olukord on seal murettekitav. Loe edasi: YLE

Läti

Kohustuslik vaktsineerimine novembrist?

Alates 1. novembrist võib Lätis jõustuda tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutuste töötajate puhul kohustusliku vaktsineerimise nõue. Välistatud ei ole, et vastava otsuseni jõudes võidakse samasugune nõue kehtestada ka teiste valdkondade töötajatele. Loe edasi: Delfi

“Öine” Riia linnapea jäi esialgu ideeks

Riias oli linnavolikogul kavas luua spetsiaalne “öise” linnapea ametikoht, kes juhiks pealinnas toimuvat “loojangust koiduni”. Arutelu erinevates komisjonides näitas, et vajadus näiteks kasvõi turvalisusega tegelemise (tänavate valgustatusest alustades) vaatenurgast on olemas, kuid uue ametikoha loomiseks pole praegu vahendeid. Loe edasi: Delfi

Verepank vananeb

Lätis – nagu mujalgi Euroopas – on doonorverepanga doonorite keskmine vanus langemas, olles nüüd 38 aastat, ja naised loovutavad verd aina sagedamini kui mehed. Kui mõni aasta tagasi ületas 18–30aastaste doonorite osakaal 30%, siis nüüdseks on see 25%. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Esimene kriitilise valgelikkuse kursus

Kui anglosaksi maailmas on valgelikkuse (whiteness studies) teema kriitiline uurimine ja käsitlemine juba ammu enesestmõistetav, siis nüüd algab esimene kriitilise valgelikkuse uuringute ülikoolikursus Rootsis. Räägitakse vihastest valgetest meestest, valge rassi ülemvõimust, “valgest” kesklinnast jne. Loe edasi: Svenska Dagbladet

Nobeli laureaatidel pole ka sel aastal Stockholmi asja

Viimati toimus Nobeli auhindade bankett Stockholmis 2019. aastal, sest eelmisel aastal jäi see koroonapandeemia tõttu ära. Äsja ehk paar nädalat enne tänavuste laureaatide nimetamist anti teada, et ka tänavu saavad Nobeli laureaadid medali ja diplomi kätte 6.–12. detsembril oma kodumaal, mistap Stockholmi neil selleks puhuks asja ei ole. Loe edasi: Dagens Nyheter

Mehitamata toidupoed päästavad maapiirkondade eluvõimet

Üksteise järel suletakse Rootsi maapiirkondades kohalikke toidupoode, sundides külaelanikke toidu ostmiseks kümnete kilomeetrite kaugusele sõitma. Vastuseks sellele probleemile on hakanud tekkima uut tüüpi poed: mehitamata minimarketid mobiilsetes konteinerites. Näiteks poekett Lifvs on selliseid viimase kahe aasta jooksul avanud peaaegu 30. Tüüpiline lahendus on ööpäev läbi avatud, 20 ruutmeetri suurune ning ukse avab, kauba skannib sisse ja maksab klient nutitelefoni rakendusega turvakaamera valvsa pilgu all. Loe edasi: Tech Xplore

Venemaa

Korporatiivne õigusalane allsüsteem

Venemaal on hakanud taas tekkima sektorite vahekohtuid – esialgu energia- ja tööstussektorite jaoks. Kui vahekohtumenetluse reformi käigus need mõni aasta tagasi kaotati, siis praeguse seisuga on ajakirjanikegi üllatuseks jälle kaks sellist juba riigilt load kätte saanud ja tööd alustanud. Taolise vahekohtumenetluse ehk arbitraaži idee seisneb selles, et nii on kiiresti ja konfidentsiaalselt võimalik arutada vaidlusi näiteks tütarettevõtete vahel. Juristid samas ei ole veendunud, et vahekohtute taastekkimine oleks vastavuses reformi ideega või isegi legaalne. Loe edasi: Kommersant

Kihlveoturg buumib

Venemaal on kihlveoturg kasvamas aasta lõpuks võrreldes eelmise aastaga veerandi võrra ja võrreldes pandeemiaeelse 2019. aastaga koguni 40%, jõudes hinnanguliselt 295 miljardi rubla (3,5 miljardit eurot) suuruse kogumahuni. Need näitajad käivad muidugi seadusliku kihlveoturu kohta… Loe edasi: Kommersant

Idanaabri digitaalne elukvaliteet keskpärane

Surfsharki analüütikud on hinnanud erinevate riikide digitaalset elukvaliteeti ja Venemaa on edetabelis täpselt keskel ehk 52. kohal 110 riigi hulgas. Esikohal olid Taani, Lõuna-Korea ja Soome ning veel mahtusid esikümnesse Iisrael, Singapur, USA, Prantsusmaa, Šveits, Saksamaa ja Ühendkuningriik. Edetabeli koostajad hindasid kõiki riike viie parameetri järgi: interneti kättesaadavus, interneti kvaliteet, e-infrastruktuur, e-turvalisus ja digiriik. Loe edasi: Kommersant

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (174)