Keskmine rootslane viskab aastas ära kaheksa kilogrammi riideid. Eestis läheb inimese kohta prügimäele veel paar kilo enamgi vanu riideid, jalatseid ja tekstiilijääke. Ometi mõtleb skandinaavlane jätkusuutlikust tarbimisest vaat et niisama loomulikult, kui hingab. Ja ega eestlanegi kehvem pole. Roheline mõtlemine on meile kui loodusrahvale emapiimaga kaasa antud, seda küll. Küll oleme tegudes tihtilugu ajendatud vajadusest, kui et teadlikust otsusest keskkonda säästa.
Harjumus väikseks jäänud esemeid sugulastega jagada, edasi müüa ning ise ka aeg-ajalt teise ringi poodi põigata on tunnetuslikult suuresti seotud lähiminevikust tuttava kroonilise asjade puudusega ning teistpidi kasinate rahaliste võimalustega. Ometi, vahet ju pole, kes ja kus on oma tegevuses teadlikum, kui ringlus toimib.
Mismoodi saame aga oma tänases piisavas teadlikkuses liikuda sammu edasi, lähemale ajale, kus me loome oma riietele rohkem väärtust? Selleks, et väärtustada ei pea ju defitsiit olema?
Öko-eeskostjatest ülemere naabrid tutvustasid hiljuti riiklikku initsiatiivi Sharewear, kus mitmed nimekad disainerid ühildasid oma jõud eesmärgiga rohelisemalt elada. Nimelt laenab Rootsi disainiparemik oma loomingut inimestele tasuta kandmiseks.
Sharewear algatuse eesotsas on riik ning seda toetavad kohalikud brändid Filippa K, Hope, House of Dagmar, Nikolai d’Etoiles ja Uniforms for the Dedicated.
Ettevõtmise idee on lihtne
Sharewear postitab jagamisele minevast riideesemest Instagrami foto. Esimene, kes kommentaaridesse #shareware kirjutab, saab asja nädal enne sellest uue foto postitamist ja järgmisele kommenteerijale üleandmist kanda.
Osapooled peavad kohtuma reaalses elus, süsteem ei toeta postiga saatmist ning riideid ei tohi endale jätta.
Niisamuti nagu disainerid seda teevad, julgustab ettevõtmine ka inimestel oma isiklikku kappi seisma jäänud riideid sama teemaviite alt ringlusesse saatma. Nii saavad riided oma elu elama hakata ning jagajal õnnestub tänu sotsiaalmeedia läbipaistvusele samastuda paljude võhivõõrastega.
Sharewear roheline lähenemine seisneb selles, et nad ei keelusta ega mõista vaikimisi hukka inimeste soovi uusi riideid tarbida, vaid pakuvad selleks tõepoolest alternatiivi.
See on moodus, kuidas saada kätte uue-riide-tunne ilma, et peaksid tegema emotsiooniostu.
Kui sinus kihab soov olla moeteadlik, siis anna edasi see, mida sa ei kanna. Jaga seda, mis sul on üle. Selline tegutsemine annab igaühele võimaluse kanda riideid, mis muidu rahakoti raadiusest välja jääksid, tutvuda brändidega, mõista nende materjalivaliku ja filosoofiat.
Sharewear õpetab, mis vahe on kiirtoodangul ja aeglasemal moel. Roostlased viivad jätkusuutlikkuse moes vaieldamatult järgmisele tasemele.
Teeme ka ära, eestlaste moodi?