Augusti lõpus aset leidva ainsa ülebaltilise reklaamifestival Balticbasti eel uuris ürituse korraldaja Hando Sinisalu, mida arvavad valdkonna tipptegijad Baltikumi reklaamitööstusest.
1. Brändingu tähtsus on tõusuteel
Optimist Group Eesti tegevjuht Magnus Lužkov juhib tähelepanu, et väikeste ja keskmiste ettevõtete seas on brändingu osakaal hakanud kasvama: “Ettevõtjad pööravad oma emotsionaalsele väärtusele rohkem tähelepanu ja oskavad hinnata tunnete juhtimist nii brändi välimuse kui ka sisu kaudu. Kuna ettevõtted on saavutanud teatud küpsusastme ja stabiilsuse, siis tegeletakse ka riigipiiridest kaugemale vaatamise ja frantsiisikontseptsioonide loomisega. Leedukate poolt Eestis kokku ostetud ettevõtted paistavad silma sellega, et tehakse ainult allahindluskampaaniaid – õudne on pealt vaadata, kuidas aastatega üles ehitatud brändid ja müügipotentsiaal prügikasti visatakse.”
2. Kliendid vajavad integreeritud turundustegevusi
DDB Latvia tegevdirektor Andris Rubins peab oluliseks trendiks integratsiooni. „Kliendid otsivad agentuure, kes suudaksid pakkuda kõikehõlmavat brändikogemust. Viie erineva agentuuriga töötades võib lõpptulemus pisut kaootiline olla, mistõttu kliendid soovivad kõik valdkonnad ühe katuse alla kokku tuua. Samal ajal näen, et klientidel on vajadus ülebaltilise integreeritud turundustegevuse järele, mida juhiks Balti turundusdirektor ja viiks ellu üks juhtagentuur.”
3. Globaalsed kaubamärgid peavad kasutama kohalikke nägusid
Baltikumis asuva Huawei Consumer Business Group’i turundusjuht Dasha Karpilovitš peab suureks väljakutseks globaalse ja kohaliku lähenemise ühendamist: „Kõik turud eeldavad, et bränd muutub kohalikuks, seega me ei saa enam kõikjal samu visuaale ega samu sõnumeid kasutada. Inimesed otsivad tuttavaid nägusid: kohalikke mõjutajaid ja arvamusliidreid (eriti reklaamis ja sotsiaalmeedias). Seetõttu peame leidma tasakaalu globaalse ja kohaliku vahel ning valima kanalid, mis on paindlikud ja võimaldavad kohalikku lähenemist. Siin tulevad mängu reklaam ja sotsiaalmeedia. Traditsioonilise meedia kohandamine kohaliku turu vajadustele oleks praegusel hetkel liiga kallis.”
4. Kliendid on nõus tasuma strateegilise nõustamise eest
Baltikumi suurima reklaamiettevõtte Age Comi esimees Andris Blaka on Baltimaade reklaamitööstuse olukorra suhtes optimistlik. “Võrreldes paari aasta taguse ajaga on selgelt näha murrangut klientide mõttemaailmas. Soovitakse kvaliteetseid terviklikke lahendusi, mitte lihtsalt üksikuid tükke. Hea storytelling ja strateegia on väga nõutud. Eelmise kriisi ajal tegid turundusotsuseid inimesed, kellel polnud turundusega midagi pistmist. Hind oli olulisem kui kvaliteet. Sellist mõtlemist esineb ka praegu, kuid õnneks muutub olukord üha paremaks. Reklaamiagentuuride ja ärikonsultantide olulisus kasvab.”
5. Insourcing: suurettevõtted arendavad välja ettevõttesisesed turundusmeeskonnad
Telia Eesti turundusdirektor Ranno Pajuri ütles, et Telia Eesti lõi hiljuti oma majasisese meediaosakonna. „Oleme enamiku kampaaniaid meediaagentuuridelt edukalt üle võtnud ja esimesed tulemused on paljulubavad. Olen üsna kindel, et lähitulevikus hakkab enamik suuri reklaamiandjaid vähemalt osaliselt meediat ise planeerima ja ostma,” ennustas Pajuri.
6. Auhinnad ei muutu eurodeks
Not Perfect Vilniuse esimees Paulius Senuta sõnul janunesid Leedu agentuurid loomeauhindade järele, kuid lõpuks ei tasunud see end ära. “Mõned aastad tagasi üritasid Leedu agentuurid Milk ja Not Perfect üksteise võidu rahvusvahelisi auhindu võita. See entusiasm on kadunud, see polnud eriti edukas ärimudel, sest auhinnad ei too ilmtingimata eurosid või dollareid.”
7. Loomeagentuurid vajavad digi- ja tehnoloogiateadmistega meeskondi
Adfingers Vilniuse loovjuht Aurimas Preilauskas näeb muutust digitaalse suunas – kliendid otsivad reaalseid, valdkonnapõhiseid oskusteadmisi, näiteks turunduse automatiseerimist. “Traditsioonilised loomeagentuurid laienevad digi- ja tehnoloogiavaldkonda ning palkavad eksperte,” räägib Preilauskas. Samuti ennustab ta väiksemate sotsiaalmeediaplatvormide olulisuse kasvu: “Ehkki jätkuvalt domineerivad Facebook ja Instagram, eksperimenteerivad paljud kaubamärgid teiste, väiksemate sotsiaalvõrgustikega nagu TikTok või Snapchat. Näiteks Ikea korraldas hiljuti väga eduka kampaania Airbnb-s.”
Allikas: Bestmarketing
