Tormilise tõusuga alanud aasta aktsiaturgudel jätkus märtsis rahulikumas meeleolus. Pärast seda, kui USA keskpanga president Jerome Powell oli eelmise aasta lõpus teatanud, et intressimäärade tõstmist lähiajal oodata ei ole ja rahapoliitika võib peatselt isegi leebemaks muutuda, on kõigil suurematel turgudel aktsiahinnad kiiresti tõusnud ning jõudnud eelmise sügise tasemeni. Samal ajal on aga ettevõtete tulevaste perioodide kasumi kasvu ootused muutunud tagasihoidlikumaks.
Järjest vähem on illusioone, et USA keskpank on rahapoliitikat kujundades sõltumatu. Mullu, kui keskpank intressimäärasid tõstis, ei püüdnudki president Trump oma ärritust varjata ja teatas avalikult, et uurib võimalusi põikpäisest Jerome Powellist vabaneda. Nüüdseks on Trump haaranud rahapoliitika ohjad sisuliselt enda kätte ning hakanud võimukalt märku andma, et ootab intressimäärade langetamist ja rahapoliitika üldist leevendamist. Oma tahte läbisurumiseks plaanib ta nimetada keskpanga nõukogusse endale sobivaid inimesi.
President Trump on valimistest alates mõõtnud oma edukust aktsiahindade tõusuga. Praegune majandustsükkel on USA ajaloo üks pikimaid. Kui majandus peaks 2020. aasta valimisteks langusesse pöörama, kahanevad ka Donald J. Trumpi võimalused saada tagasivalituks.
Aktsiaturg on lihtne mõõdik. Teoreetiliselt peaksid aktsiahinnad peegeldama majanduse pikaajalisi väljavaateid, kuid lühemaajaliselt jäävad need rahapoliitika võimu alla. Madalamad intressimäärad võiksid toetada ka majandust, kuid see seos pole lühiajaliselt nii tugev kui rahapoliitika ja aktsiahindade seos.
Leebem rahapoliitika aitaks Trumpil säilitada majanduse tugeva pulsi, mis tekitati mullu avaliku sektori kulutuste suurendamise ja maksude langetamisega. Jooksevhindades kasvas USA sisemajanduse kogutoodang eelmisel aastal 5,2%, mis on paljude riikide jaoks iseenesest kadedust tekitav näitaja. Kui aga lisada, et samal ajal suurenes USA riigivõlg aastaga 7,23%, asetab see asjad teise valgusesse.
Võlakoormuse suurendamise abil pole majanduskasvu osta keeruline, nagu ka ei ole raske olla raha trükkimisega meeltmööda aktsiaturgudele – vähemalt lühikeseks ajaks.
Ehkki kaugemalt võib paista, et aktsiaturud pakuvad lähiajal suurepäraseid võimalusi, selgub põhjalikumal süvenemisel, et riskid pole sugugi väikesed. Seetõttu suuname LHV investeerimismeeskonnaga juba mõnda aega oma investeeringud sellistesse projektidesse ja ettevõtetesse, mille puhul näeme, et tulevased kassavood ning seega ka projekti või ettevõtte väärtus on paremini prognoositav kui börsiaktsiate väärtuse muutus.
Ma usun, et Balti kinnisvaraturg ning noteerimata ettevõtted – nii kohalikud kui ka rahvusvahelised – pakuvad paremat riski ja tootluse suhet kui börsiaktsiad. Eks esimesenagi nimetatud investeeringute edu sõltu intressikeskkonna muutustest, ent hinnad on vähem nn kuuma raha meelevallas.
Allikas: Artikkel on esmalt ilmunud LHV finantsportaalis
