Kuigi on alles 3. oktoober (2016), on Manila kaubanduskeskused juba täis jõuluehtes. Filipiinlased armastavad jõule nii väga – ja tõenäoliselt algab siin jõulutrall varem kui kusagil mujal maailmas.

Manila kaubanduskeskused on muljetavaldavad ja neid on palju – näiteks Glorietta, Greenbelt ja erinevad SM Grupile kuuluvad keskused – näiteks SM City North EDSA on maailmas suuruselt neljas kaubanduskeskus, milles müügipinda ligi 500 000 m2 (võrdluseks – see on umbes 6 korda suurem kui Ülemiste Keskus)

Kuna kaubanduskeskuses on konditsioneeritud õhk, siis tulevad vaesemad inimesed siia lihtsalt jalutama ja jahedat õhku nautima. Euroopa moebrändide hinnad on siin minu hinnangul kõrgemad kui Tallinnas. Samas on saadaval ka palju kohalikku kaupa, mille hind ja enamasti ka kvaliteet on päris madal.

Filipiinlasi nimetatakse Aasia latiinodeks – nad tunnevad hingesugulust pigem Ladina-Ameerika kui teiste Aasia maadega. Erinevalt teistest regiooni riikidest, kus on levinud peamiselt islam või budism, on filipiinod peamiselt kristlased. Kultuurililiselt on tugevad endiste valitsejate Hispaania ja USA mõjud – kõikjal saab hakkama inglise keelega ja paljudel on hispaaniapärased perekonnanimed.

Kohaliku rahva religioossust iseloomustab hästi Manila katedraal – hetkel on sama koha peal juba kaheksas hoone. Katedraali ees olev infotahvel jutustab lugu, mis kirjeldab hästi usklike visa võitlust loodusjõududega. Ja iseloomustab nende järjekindlust, või isegi jäärapäisust.

• Esimene katedraal ehitati 1571 bambusest, hävis 1583 tules
• Teine katedraal ehitati 1591 kivist, hävis 1599 maavärinas
• Kolmas katedraal ehitati 1614, hävis 1654 maavärinas
• Neljas ehitati 1654 ja see hävis orkaani käes 1751
• Viies katedraal rajati 1760, hävis 1852 maavärinas
• Kuues katedraal rajati 1854, hävis maavärinas 1863
• Seitsmes hoone rajati 1879 ja see purustati Teises Maailmasõjas 1945
• Praegune hoone rajati 1953 ja hetkel seisab see veel püsti

Filipiinid on andnud maailmale ka mitu superstaari: laulja Bruno Mars, profipoksija Manny Pacquiao ja hulgaliselt missivõistluste võitjaid.

Ja laulda nad armastavad! Karaoke on Manilas kõige populaarsem meelelahutus ja seda võetakse tõsiselt.

Aastatel 2002 – 2012 on Frank Sinatra populaarse laulu “My Way” laulmise (või õigem oleks öelda – halvasti laulmise) tõttu karaokebaarides tapetud 12 inimest. See fenomen on läinud ajalukku kui “My Way Killings”. Paljudes karaokebaarides on tänaseni “My Way” laulmine keelatud.

Keskmise “süldibändi” tase on siin hämmastavalt kõrge. Istusin kunagi äripartneritega populaarses lokaalis nimega “Strumm’s” ja olin äärmiselt üllatunud kui avastasin, et parasjagu kõlav Alan Parsonsi “Eye in The Sky” kõlab live bändi esituses, mitte originaali salvestusena.

Filipiinidelt pärineb turunduse ja kaubanduse fenomen, mis kannab inglise keeles nime “Sachet economy” ehk eesti keeles “väikepakimajandus”. Kuna suur osa elanikkonnast on vaene, on paljud tarbekaubad pakendatud väikepakenditesse. Näiteks saab osta ühekordse koguse šampooni, pesupulbrit, paar viilu juustu või näiteks ka korraga ühe sigareti. Need väikesed kogused on kenasti pakendatud (esindatud on muuhulgas meilgi tuntud Unileveri ja P&G kaubamärgid), aga muret tekitab meeletu plastprügi kogus, mida selline lähenemine tekitab.

Väikepakimajandus on esindatud ka teenuste äris – näiteks saab enda kodule tellida elekrivarustust ka ühe tunni kaupa.

Maailmaime – kolmekordne saar

Filipiinide suurimal saarel Luzonil saab kogeda maailmaimet – kolmekordset saart. See on siis saar, mis asub järves asuval saarel. Ja see järv on omakorda saarel. Saite aru? Maailmas on selliseid saari mõned veel (näiteks Kanadas), aga Filipiinide Taali järves asuv on maailma suurim.

Manilast (mis asub Luzoni saarel) tuleb kõigepealt paar tundi bussi või taksoga sõita linna nimega Tagaytay. Sealt saab sõita paadiga üle järve Taali vulkaani jalamile (see on siis teine saar ehk saar saarel). Edasi tuleb ronida mööda vulkaani külge üles kraatri servale (see võtab aega umbes tunnikese, aga kes ronida ei viitsi, saab rentida ka hobuse). Ning vulkaani kraatri servalt avaneb vaade kraatrijärvele, mille keskel on omakorda saar (see on siis kolmas saar -ehk saar, mis asub saarel, mis asub saarel).

Taali vulkaani nimetatakse ka mõrtsukvulkaaniks, sest aastate jooksul on tema 33 purskes surma saanud üle 5000 inimese.

Sihtkoht: Manila, Filipiinid

Manila on Filipiinide pealinn ja maailma üks kõige tihedamalt asustatud linnu. Metro Manila piirkonnas elab üle 12 miljoni inimese ja see koosneb mitmest erinevast linnast (Quezon City, Makati City, jne), mis on kõik omavahel kokku kasvanud. Manila asutasid Hispaania konkistadoorid aastal 1571 ja ühena vähestest Aasia linnadest on siin säilinud ka vanalinn nimega Intramuros.

Praktiline info:

Lennud: Tallinast Manilasse lennud on päris pikad (ca 20 tundi), olen sinna lennanud nii Turkishi kui Qatariga ja hinnad jäävad ca 600 EUR kanti (edasi-tagasi). Regionaalsed lennud on odavad ja pakkumisi palju (näiteks AirAsia ja Cebu Pacific lendavad paarikümne euro eest Singapuri või Hong Kongi).

Hotellid: Manilas on suur valik väga luksuslikke hotelle. Mina olen korduvalt peatunud Discovery Primea hotellis, milles toa hinnad on umbes 200 EUR/öö.

Mida koha peal teha?

Loodus: Manila on hiigelsuur linn ja seega ka päris väsitav. Linnale lähedal häid randu ei ole, aga paarikümne euro eest saab lennata näiteks Boracay paradiisisaarele.

Šopping: Maailma suuruselt neljandas kaubanduskeskus on üle 1000 kaupluse. Kõikides kaubanduskeskustes on ka tohutult suur valik söögikohti. Kohalikust toidust tasub proovida piimapõrsast ja magustoitu nimega halo-halo. Filipiinide kiirtoidukett Jollybee on laienenenud üle Aasia ja on ka üks rahvusvaheliselt tuntumaid kohalikke brände. Jollybee on tuntud ka oma väga emotsionaalsete ja auhinnatud reklaamide poolest. Tõeline pisarakiskuja on näiteks alljärgnev.

Reisitähestiku teekond punktist A punkti Y:

• A – Accra, Ghana
• B – Botswana, Kalahari kõrb
• E – Etioopia, Addis Abeba
• L – Ljubljana, Sloveenia
• P – Pariis, Prantsusmaa
• T – Tusheti, Gruusia
• C – Colombo, Sri Lanka
• Q – Qatar Airways

Hando Sinisalu on korraldanud konverentse rohkem kui 30-s riigis ja turistina külastanud umbes 70 riiki. “Reisitähestik” on tema reisimuljete sari Edasis. Lood ei ilmu alfabeetilises järjekorras, aga aasta jooksul saab kaetud kogu tähestik A-st kuni Y-ni. Mõnel juhul mahub tähestiku tähe alla linn, vahel riik, aga vahel ka mõni linnaosa, tänav või lennufirma. Kõiki lugusid ühendab meeleolu – siit ei tasu otsida klassikalisi reisinõuandeid või fakte. Pigem püüab Hando edasi anda kindla kohaga seotud meelolu, tundeid, kohtumisi inimestega ja seiklusi.