“See, mis on võimaldanud Läänel alates valgustusajastu algusest toimida, on hakanud murenema ja ei kehti enam. Meie paradoks siin Eestis on see, et me ootasime 50 aastat ja saime liberaalse demokraatia kätte. Aga mujal maailmas libiseb see liberaalne demokraatia käest ära. Ja see ei häirigi nii paljusid inimesi.”

Ilvese sõnul saavad kaks kolmandikku ameeriklastest täna oma uudised sotsiaalmeediast, kus üha enam annavad tooni valeuudised ning see murendab ka demokraatiat.

“Kolm kuud enne viimaseid USA presidendivalimisi jagati sotsiaalmeedias presidendivalimistega seoses 8,7 miljonit libauudist ning 7,4 miljonit pärisuudist. Ja kui sa tead, et ameeriklaste jaoks on põhiline uudisteallikas sotsiaalmeedia, siis sa saad aru, kui haavatavad on mitte ainult valimised ise, vaid ka valimiste eelne periood.” Ilvese sõnul puudutavad taolised ründed just demokraatlikke riike ja selle vabu valimisi ning ka Eesti peab sellele mõtlema.

“Oleme ohustatud viisil, nagu me pole kunagi varem ohustatud olnud. Me võiksime olla ka siin Eestis valvsad ja mõelda selle peale, kuidas valimisi saab mõjutada. Aga see ei tähenda, et peaksime hakkama piirama sõnavabadust. Me ei tohiks valeuudiste pärast minna hulluks ja hakata karjuma, et valimised ei toimi. Aga me peaksime olema ette valmistatud selleks, mis võib juhtuma hakata ka meil.”

Ilves puudutas ka digiajastuga kaasnevat privaatsuse teemat ja leidis, et kriitika privaatsuse riive pärast on nii mõnigi kord olnud ülepingutatud. “Kuigi keegi avastab ja avalikustab minu veregrupi või näruse pangakonto või omavahelise kirjavahetuse, siis võib see olla mulle jube piinlik. Aga kui keegi muudab minu veregruppi minu digiloos, siis see võib põhjustada minu surma. Või muudetakse kellegi kirjavahetust ja pannakse inimene ütlema seal seda, mida ta pole tegelikult kunagi öelnud. Sel on palju karmimad tagajärjed kui privaatsuse riiive.”

Ilvese sõnul on tugevamad ja arenevamad need ühiskonnad, kus selle liikmete vahel on suurem omavaheline usaldus. Aga digimaailmas toimuv murendab ka seniste tugevate sidemetega ühiskondi.

“Siiani sa eeldasid, et kui inimene ütleb, et ta midagi ei teinud, siis ta räägib tõtt. Aga siis tuleb Donald Trump ja ütleb 18 korda, et venelased ei sekkunud USA valimistesse. Kuid 19-ndal korral ta ütleb, et sekkus küll ja ütleb ka seda, et ta pole kunagi varem midagi muud öelnud. Ja kui siis tuuakse välja, et asjad nii pole, siis see ei huvita kedagi. Sa võid öelda mida tahes, keegi usub, keegi ei usu. Sa võid panna Obama hääle ja kõnepruugiga inimese video üles ning sünkroniseerida ta huuli ning panna ta ütlema asju, mida ta pole kunagi öelnud. Google’i pealik ütles mulle, et see pole kauge tuleviku suund, vaid kuue kuu suund.”

Kui vanasti said inimesed oma info ajalehtedest või televisioonist, siis nüüd võib Ilvese sõnul teha igaüks olematu veebiajalehe ja hakata sotsiaalmeedia kaudu võltsuudiseid ja valet levitama, sest erinevalt meediaorganisatsioonidest puudub seal toimetaja ehk faktikontroll, kes vale kõrvaldab.

“Ameerikas loodi Facebookis grupp “valged neonatsid”. Ja õige pea grupp “mustad radikaalid”. Kui mõlemal oli palju liikmeid kogunenud, anti esmalt valgete neonatside grupis teada, et sel ja sel päeval ning sel ja sel kellaajal ning sel ja sel tänavanurgal tuleb meeleavaldus. Kuigi need grupid omavahel ei suhelnud, juhtus sama mustade grupis – samal päeval ja samas kohas otsustati sealses grupis korraldada meeleavaldus. Ja inimesed tulidki kokku ja õnneks ei läinud omavahel suureks kähmluseks. Mis neid gruppe aga ühendas? Nad olid mõlemad loodud Venemaalt. See kõik annab aimu, kui habras kõik on ja mida kõike võib distantsilt organiseerida,” rääkis Ilves.

Kuula saadet (50min)

Toomas Hendrik Ilves töötab USA Stanfordi Ülikooli külalisteadurina, keskendudes küberturvalisuse, digipöörde ja riigivalitsemise küsimustele. Eelmisel aastal pälvis ta oma panuse eest tuleviku väljakutsete sõnastamise eest mitu kaalukat rahvusvahelist auhinda, samuti esines ta eksperdina USA Kongressis Venemaa mõjutustegevust käsitlenud eriistungil.