Vanaduses hinnatud alalhoidlikkuse, jĂ€rjepidevuse ja pĂŒsivuse kĂ”rval, mida elujĂ”uline ning Ă€ge noorus kĂ€sitleb oma koha kindlustamiseks tahtmatult vĂ”i […]
luule
Jaak Kilmi filmis âVariâ asub Juhan Liiv mĂ”rvalugusid lahendama. Lendab verd ja kĂ”lab ĂŒlev poeesia. Film: âVariâ. Lavastaja […]
TĂ”nis Vilu (sĂŒndinud 1988) on luuletaja, kel ilmunud 8 kogu, viimati âVana hingâ (2023). *
PsĂŒhholoog ja tööÔnne uurija Tiina Saar-Veelmaa, on kirjutanud mitmeid erialaseid teoseid ning ka hulga artikleid Edasi kaasautorina. NĂŒĂŒd […]
Sveta Grigorjeva on luuletaja, koreograaf ja kultuurikriitik. Luuletused on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja suvenumbris, mis on saadaval suuremates […]
AlljĂ€rgnevalt kutsub Rein Veidemann Edasi lugeja kirjandustundi, kus vaatluse alla tuleb ĂŒks kummaline luuletamise viis, mida on viljelnud […]
Koorihelilooja ja dirigent Karin Tuul otsib inspiratsiooni luulest, aga see pole lihtne: “klassikute tekstid viisistatakse ribadeks ja sellest […]
Rein Veidemann on tegelnud Hando Runneli loominguga vĂ€hemalt pool sajandit. JĂ€rgnev kaheosaline essee on pĂŒhendatud Runnelile ja tema […]
Mida ma ĂŒldse mĂ€letaksin, kui ma ei mĂ€letaks luuletusi, kĂŒsib TĂ”nu Ănnepalu Hando Runnelit lugedes. Raamat: Hando Runnel, […]
VĂ€rsket luulet Maarja Kangrolt. Luuletused on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja sĂŒgisnumbris, mis on saadaval suuremates kioskites ĂŒle Eesti ja […]
Triin Paja (sĂŒndinud 1990) on luuletaja ja tĂ”lkija. Temalt on ilmunud kolm luulekogu: âNĂ”gesâ, âĂrglindâ ja âJĂ”e matmineâ. […]
Kumu kunstimuuseumis on ĂŒks lĂ”pmatult armas nĂ€itus âLĂ€bi su silmaterade musta kuruâ. Seal on naisgraafikute Concordia Klari (kelle […]
Luulet noorelt eesti poeedilt Joonas Veelmaalt ja Noor-Eesti rĂŒhmituse klassikult Gustav Suitsult. Luuletused on varem ilmunud Edasi paberajakirja kevadnumbris, […]
Juhtus nĂ”nda, et kaks mu lemmikut loojat, kirjanik TĂ”nu Ănnepalu ja jazzpianist Joel Remmel, esinesid Viljandis kahel jĂ€rjestikusel […]
Villu Tamme (sĂŒnd. 1963) on punkbĂ€ndi J.M.K.E. liider: kitarrist, laulja, laulukirjutaja ja sĂ”nade autor. Siin avaldatud laulutekstid kĂ”lavad […]
NĂ€itleja ja luuletaja Taavi Eelmaa teine luuleraamat âUnekoridorâ ilmub sĂŒgisel kirjastuse Verb alt. âOperettiâ on esimene sissevaade sellesse. […]
Räppluule: topsijumal
RĂ€pp on kunstivaldkond, kus uus luule vĂ”rsub noorte hulgast ning tĂ€navakeel elab riimides. TĂ€nased vĂ€rsid topsijumalalt, muidugi muutmata […]
Gerda Laura Liiv on Instagramist (@gerdalaura) tuntud luuletaja, kel on ilmunud ka paberist luulekogu “Enne”. Luuletused on esmalt […]
Elo Viidingu luuletused ja Santa Zukkeri maalid kĂ”lavad kokku. âSanta maalid on just seda tĂŒĂŒpi maalid, mida ma […]
Seekordne loodimine on jĂ€rg varem Edasis ilmunud esseele “Olla rahvana pigem luuletus kui proosapala”. Mu noored kolleegid, uue […]
Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub âvĂ€hem on rohkemâ pĂ”himĂ”ttel ideid vaba aja veetmiseks. PĂŒĂŒame infotulvast vĂ€lja noppida […]
Kirjanik Kairi Look jagab Edasi paberajakirja kevadnumbris kultuurisoovitusi eesti kirjandusest maailmakino, kunsti ja muusikani. Raamat Maarja Kangro âĂismĂ€e […]
Ukraina luuletaja MaksĂ”m RĂ”lski (1895â1964) luuletus “Kiievile” pĂ€rineb aastast 1943. Kes oleks osanud arvata, et see rÀÀgib ka […]
Kultuuriankeet on rubriik, kus kultuuri- ja ka muude alade inimesed vastavad, millised elamused on neid enim mĂ”jutanud, aga […]
Prima Vista kirjandusfestivali raames leiab 14. mail kell 16 Tartu Ălikooli raamatukogu ees aset avalik kohtumine lĂŒĂŒrilise minaga. […]
Kaja Kann arvustab Ă€sja Gustav Suitsu ja Tallinna Ălikooli luuleauhinnaga pĂ€rjatud Mart Kanguri teost âArmkudeâ. Kann ĂŒtleb luulekogu […]
Artiklisarjas âTartu 12 tooliâ on stiililt lĂ”busad kolumnid, milles Lauri RĂ€pp kajastab aasta jooksul igakuiselt ja eri toolidel […]
VĂ€ljend “hiiglaste Ă”lgadel” juhatab meid tagasi Vana-Kreeka mĂŒtoloogiasse, milles tuntuim hiiglane oli oma Ă”lgadel taevavĂ”lvi kandev Atlas. Eks […]
Raamat on kokkuvĂ”te ligikaudu poolteist aastat kestnud ĂŒlekuulamistest, mille tulemusel luuletaja ja tĂ”lkija Heiti Talvik lĂ€ks 1946. aastal […]
Parim on ÀÀrmiselt suhteline mĂ”iste, ja isegi natuke liiga servapealne, aga mĂ”nda teise ÀÀrmusse minnes vĂ”ib vĂ€ita, et […]