Küsimusi teatri olemuse ja valikute kohta tundub viimasel ajal ühiskonnas aina enam ja enam kõlavat. Milliste küsimuste ees […]
Category Archive: Teater
“Kanuti Gildi SAAL-is ja STL-is saab jätkuvalt kogeda Eesti teatri kõige värskemaid vormilahendusi ning kõnekaimat sisu,” leiab teatrikriitik […]
Mõni inimene jääb vanaks juba enne, kui ta ise füüsiliselt suureks kasvab. Teisel on õnn elada kogu elu […]
“Kurtide pere lugu kuulates kerib silme ees lahti ühiskond, kus erivajadusega lapsed on juba enamuses. Kui me tunnistaksime […]
“Lisaks sellele, et proovitakse heita valgust raadiossehelistaja kui inimtüübi siseilma, avaldab “Eeter” austust raadiokultuurile laiemalt. Mõneti mõjus see […]
Kui väiketeatrid leiutavad pidevalt uusi võtteid, mida siis suured teatrid profimalt ja kallimalt oma lavale toovad, siis tantsukunst […]
Nagu harrastusteatrid on tõestanud, ei lõpe kultuuri tegemine kunagi. Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja kevadnumbris 2025.
Urmas Vadi vaatleb, miks ja kuidas juhtub teinekord nii, et kogenud ja korralikud täiskasvanud lasevad äkki kõigil maskidel […]
See sammas, millel me püsime, on kodu, kus on emad ja vanaemad, tütred ja õed. See maailm on […]
Mida noored tahavad? Millest unistavad? Tartu Uue Teatri ukse ette on paigaldatud vabaõhutualett, mille seintele on noored jätnud […]
On põhjust taaskord mõelda Georges Bizet’ ooperile “Carmen”, mille esietendusest möödub 150 aastat ning mille tähtsus ja tähendus […]
Mart Kangro laseb oma lavastuses kujundeid käibesse ja taaskasutusse, püüdes “Pantheonis” vist rohkem kui kunagi varem jätta publikule […]
Kosmose paigutamine lavakeskkonda eeldab rohkelt teatrimaagiat, mis puuduva tühjuse sinna ise juurde tekitaks. Elmo Nüganen ja Draamateater saavad […]
Jaanuari lõpus jõuab Vanemuise lavale etendus “Elleni sekund”, mis jutustab loo armastatud kirjaniku Ellen Niidu elust, kes on […]
Lewis Carrolli “Alice Imedemaal” kuulub lastekirjandusklassikasse, ent Ivar Põllu lähtub oma külalislavastuses pigem täiskasvanule tuttavast perspektiivist: mis juhtub, […]
See on ruum, kus mustvalgega ei tegelda, vaid fookusse võetakse pooltoonid – täpsemalt inimlike emotsioonide ja tajukogemuste pooltoonid. […]
Teatriusku eestlased on lõpuks leidnud jõulufilmide “Home Alone” ja “Die Hard” kõrvale ka oma jõulunäidendi: Henrik Ibseni “Nukumaja”, […]
“Tõdemus, et vastnähtud lavastus kandis ette tõtt-öelda masendava loo, jõudis kohale tükk aega hiljem. Tegevusse oli pikitud nii […]
Viimasel ajal tihedalt etenduvate sõjateemaliste lavastuste seas on “Päevaraamat” üks tähendusrikkamaid. Seda enam, et sõda on pigem taust […]
“Lavastus on tempokas, lavastaja juhib meid kindla käega mööda enda loodud labürinti. Kui pärast pikka eksirännakut põrkad taas […]
“Vaatamata sellele, et juba esimestest lausetest iroonitsetakse Reformierakonna maailmavaate ja selle liikmete üle, tuleb lavastuse tõsisem ja sotsiaalkriitilisem […]
“Pikse jäljed” on nagu sahtlipõhjast avastatud koduvideo, kust on rõõmsate hetkede vahelt unustatud kustutada kogemata linti võetud tülid. […]
Kahtlemata ei tasu sõjateemasid teismeliste ees maha vaikida, ent kuidas sellest rääkida? Lavastuse “Võtmesõnade võrk” tegijad usuvad, et […]
Nagu lõputu küünlapäev heas uues ilmas, rullub “Jussikese”-lavastuses igal hommikul valla uus idüll, iga päev on nagu pühapäev, […]
Kui protestiaktsioonina võiks see kombinatsioon kohe töötada, siis teatrilaval vajab lisaks lahendamist küsimus, kuidas minna otseütlevast manifesteerimisest kaugemale, […]
Rakvere teatris esietendus 20. septembril koostöös Helsingi teatriga Studio Total ameerika kultuskirjaniku Hubert Selby Jr-i romaani “Reekviem unistusele” […]
Teatritrupp Ekspeditsioon läheb lavastaja Marianne Kõrveri juhtimisel tõelisele uurimisretkele, otsima surematust. Lavastaja peamisteks kaaslasteks sellel teekonnal on näitlejad […]
Maarja Kangro dokumentaalromaan “Klaaslaps” räägib veel sündimata lapse väärarengust, akraaniast. Räägib üksikasjadeni välja kõigest kaasnevast: arsti ooteruumi akendest […]
Uus Von Krahl on väga avatud. Kahtlen sügavalt, kas seda kõike Juhan Ulfsakil või Jaak Printsil isiklikult vaja […]
“Me peale ülalt jälle paistsid tähed” on midagi tähelepanuväärset meie kirjus teatrisuves, otsigu vaataja taga kas vormilist mastaapsust […]