Võrreldes paljude rahvaste saatusega, on ĂĽhe, miljonilise keele- ja kultuurikogukonna jõudmine omariikluseni ning taas vabanemine impeeriumi kägistavast sĂĽlelusest […]
Search Results for: Rein Veidemann Loodimisi eesti kultuuriloos
Alustagem ĂĽldisematest väidetest. Me kõik oleme mingi, antud juhul eesti kultuuri kandjad, kõneldes eesti keelt, pärides oma vanematelt, […]
Möödunud sajandi tähtsamaid prantsuse filosoofe Jean-François Lyotard (1924–1998) tõi käibele kaks olulist mõistet, mille kasutamise ĂĽle murravad filosoofid […]
Pealkiri on kujundlik sõnaĂĽhend, fraseologism, mis iseloomustab inimese teatavat käitumist. Tavaelus ei kujuta me ju ette end ratsutavat […]
Essee pealkiri ĂĽtleb ĂĽmber tuntud ladinakeelse mõttetera “Tempora mutantur, nos et mutamur in illis” (“Ajad muutuvad ja meie […]
Ei aja- ega kultuurilugu ole midagi abstraktset. See kehtib Eesti puhulgi. SĂĽndmustes osalevad inimesed ja inimrĂĽhmad (hõimud, kogukonnad, […]
Nii aja- kui ka kultuurilugu osutavad juba oma nimega, et mõlemad on (järel)jutustatud aeg ja kultuur. Jutustus ei […]
Ernst Enno (1875–1934) elust ja loomingust raamatu (“Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno”, 2000) kirjutanud Enno tĂĽtretĂĽtar […]
Mõistan ja tunnen kaasa, kui paljudel läheb keel sõlme, öeldes “kirjandusteadvus”. “Teadvuse” endaga on asi lihtsam: teadvusel inimene […]
Nii nagu raamatutel on oma saatus, nii on see ka lauludel. Mõned neist jäävad ringlema põlvest põlve. Autoritki […]
Taudide kujutamisest eesti kirjanduskultuuris pole esitada vähemalt minu lugemiskogemuse põhjal suurejooneliselt mõjuvat näitestikku. KĂĽll aga omab katk tähelepanuväärset […]
Selle kĂĽsimusega lõpeb Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud läbinisti autobiograafiline kooliromaan “Wikmani poisid”. Osalt kroonika vormi jäljendav teos, […]
Käed rinnal vaheliti ristis, rĂĽht sirge, selg ehk koguni vibuna veidi tagasi painutatud – kus ma kõigepealt sellises […]
Eesti vaimse kultuuri kaks alustala on piibel ja Fr. R. Kreutzwaldi eepos “Kalevipoeg”. Veelgi laiemalt võttes, mõlemad eepilised […]
Ajalooliselt võib eesti kultuuri pidada keelekeskseks, st eestikeelseks kultuuriks, mis saab alguse suulisest pärimuskultuurist, tõuseb luterliku reformatsiooni käigus […]
On huvitav täheldada, et öeldistest tuletatud nimisõnad “olemine” ja “saamine” asuvad eesti keelesĂĽsteemis käänetena kõrvuti. KakskĂĽmmend aastat (1889–1909) […]
Kolmainsusega (resp PĂĽha Kolmainsus, ka Kolmainus) puutume kokku kõigepealt teoloogilisel pinnal kui jumaluse määratlemisega. On ĂĽks ja ainus […]
Eesti esimesed naiskirjanikud on pärit Pärnumaalt ja Pärnust. Neid on kolm. Kõigepealt muidugi rahvusliku ärkamise ĂĽhe ikoonina Lydia Jannsen-Koidula […]
Minu põlvkond “seitsekĂĽmmend-pluss” ja ehk osa nooremastki seltskonnast mäletab 1973. aastal Noorsooteatris Kaarel Kilveti (1944–2005) lavastatud laulumängu “Oh […]
Seekord võtan jutustada ĂĽhe eesti kultuuri tĂĽviteksti kujunemisloo. TĂĽvitekstiks võib saada mistahes vormis, sõnakunsti, muusikaline, filmi- või kujutava […]
Vana ladina mõttetera ĂĽtleb, et raamatutel on oma saatus – habent sua fata libelli. Aga saatus võib olla ka käsikirjadel, […]
Edasil on ĂĽle 30 pĂĽsiautori, kokku on avaldatud tekste enam kui sajalt kaasautorilt. Autorite valiku kriteerium on võime […]