Ajakirjandusel öeldakse olevat kolm rolli: informeerida, harida ja meelt lahutada. Küllap nad kõik on olulised, aga tähtsaim vast on harida.

Ega see ilmaasjata loetelu keskel paikne, haridusel on mõju mõlemale poolele: oskus infot selekteerida ja artikleid allikakriitiliselt lugeda on tänapäeval järjest tähtsam, ning lame meelelahutus võib teha nürimaks. Selleks, et oleksime teravad pliiatsid ja mitte hallid tellised müüris (Pink Floyd, “The Wall”), on oluline, mida oma haridusega teeme – kas ehitame tellisseinu või isiksusi.

Kirjutame tavapärastel teemadel: ühiskonnast, ettevõtlusest, kultuurist, elust ja heaolust. Numbri juhtmõtteks on “Haridus ja tehnoloogia”, peaintervjuu on president Alar Karisega (usutleb visionäär Linnar Viik), kes on oma presidentuuri kreedona sõnastanud mõtte: “Eesti eesmärk võiks olla haritud ja tark rahvas.” Kõik lood ongi suuresti õppimise ja enesearengu mõttest kantud. Selles numbris iseäranis. Esikaanel on Kaido Ole teos, mis samuti kantud edasipürgimisest.

Loe numbri tutvustust

Edasil on üle 30 püsiautori, kokku on avaldatud tekste enam kui sajalt kaasautorilt. Autorite valiku kriteerium on võime […]