Kell on 12 öösel. Rühin klõbisevate räätsade saatel üle raba. Atmosfäär on eriliselt pidulik: pea kohal särav täiskuu, härmatises sätendav turbakasukas ja ootusärevust tekitav tuulevaikus. Lavastustes ja filmideski keritakse vaikuse abil pinget enne kulminatsiooni.

Juba kuu aega olen otsinud võimalust libiseda märkamatult sisse ühele kinnisele peole. Kokkutulijatele on siin kindlad reeglid: tund enne päikesetõusu, kindel ringjas maatükk kokkulepitud kohas, kõige kõrgema staatusega külalised kõige lähemal ringi epitsentrile. Kõigest muust suudaksin kinni pidada ja jääksin oma tagasihoidlikkuses kindlasti sõõri välisküljele, kuid jään hätta riietusstiiliga. Minusugused Tuhkatriinud jäetakse siin ukse taha.

Romet Vaino

Romet Vaino kulgeb viiel meelel läbi nelja aastaaja üle kodumaa maastike. Selline teadlik looduses liikumine pakub suurel hulgal märkamisi nii inimpsüühika kui looduse enda kohta. Tema igakuine kolumn pakubki vahetuid emotsioone ja mõtteid loodusest ning käib ühte sammu loodusliku aastaringiga. Loe artikleid (70)