Rändeekspert Ave Lauren: “Eesti on väga heas positsioonis, et kaugtöötavas maailmas edukas olla”

Rändeekspert Ave Lauren ja Lauri Haav. Foto: Annika Haas.

Juba mõnda aega pole enamuse inimeste töö tegemise kogemus enam seotud pelgalt füüsilise ruumi või ajatsooniga. Peamiselt kaugtööd tegevate inimeste hulk kasvab üleilmselt, kusjuures koroonapandeemia on trendi üksnes kiirendanud. Mitmekesiste töövormide tekke, talendimobiilsuse, innovatsioonikeskuste ja Eesti konkurentsivõime üle selles maailmas arutlevad rändeekspert Ave Lauren ning e-residentsuse programmi tegevjuht Lauri Haav. Eesti e-residentsuse projekti kommenteerivad ka 2 diginomaadist e-residenti, rumeenlanna Lavinia Iosub ja itaallane Mattia Montanari.

Ave, inimesed on läbi ajaloo liikunud kohtadesse, kus on ellujäämiseks paremad tingimused. Eestigi pole jäänud rändelainetest puutumata – väljapoole on suunatud kolm rändelainet, pendelrändest rääkimata. Nüüd on koroonapandeemia andnud enneolematu hoo sisse kaugtööle. Kas hakkame kõik mõtetes kolimis- või töövahetusplaane mõlgutama? 

Tõesti, COVID-19 pandeemia on muutnud töö- ja rändemaastiku palju mitmekesisemaks. Kaugtöötamine, mis on olnud pandeemia vältel paljudele olude sunnil vältimatu, on andnud inimestele võimaluse kogeda ja mõtestada, mis neile sobib. Osa inimesi on mõistnud, et neile meeldib kaugtöö väga ja nad soovivad sellise korraldusega ka edaspidi jätkata. Teisalt kuulen, et paljudele ei sobi see üldse, sest puudub vahetu võimalus töökaaslastega ideid põrgatada ja nad tunnevad end isoleerituna. Kaugtöö ja rändemobiilsuse omavahelist mõju uurides ilmneb aga huvitav tendents: ühelt poolt asukoha tähtsus väheneb, kuid teisalt muutub olulisemaks. Need on kaks vastandlikku trendi. On loogiline, et talendid tahavad koos töötada – vahetus interaktsioonis sünnib sünergia, klastridünaamika ja tõhus ideedevahetus. Küsima peab – kas suudame samu dünaamikaid elus hoida ka distantsilt?