Päike paistis. Maju polnud näha. Autoteed olid kinni kasvanud. Tüütuid inimputukaid ei sebinud “jalus”. Metsad ja pargid sahisesid. Jänesed kalpsasid puie vahel, mitte inimkerede koduõuedes. Puud olid tolle liigi koduõued üle võtnud. Muutnud laanteks, puude puhkeparkideks.
Valner Valme satiiriline jutt on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja juubelinumbris, mis on saadaval suuremates lehekioskites. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta ka digiajakirjana.
Ometi polnud puude võit lõplik, nende parteid ajasid eri asju, tammed ja kuused ristasid metsades oksi, puud, kes võinuks olla kui üks mets (segamets on see kõige õigem mets, oli mõistetud), kohisesid alatasa ähvardavalt. Ilusas elus, kus looduse kunagised ülevõtjad inimloomad olid alistatud, oli puude seas ometi tunda vastasseisu. Oli lausa tekkinud “liikumine” Eesti Inimeste Abiks, mis võitles inimeste väärindamise, teisisõnu inimasustuse hävitamise vastu.