Tegemist oli mõtete jagamisega parlamendi liikmetele ja peaministrile. Eelnevad selleteemalised arutelud on mul toimunud kõigi riigikogu erakondade juhtidega. Kirjutise saatmist ja avaldamist pidasid vajalikuks mitmed riigikogu liikmed ning mu toetajad president Toomas Hendrik Ilves, Tunne Kelam ja teised. Teemasid on muidugi veel, nii siseriiklikke kui ka julgeolekut puudutavaid ja teisi, mis ei ole vähemtähtsad, aga tuli teha teatud esmane valik, et saaks mõnda põhjalikumalt käsitleda.

Kadrioru tintinnabuli

Presidendi institutsioonil on põhiseaduse järgi ja väljakujunenud tava kohaselt mitmeid funktsioone, mille selgitusi jagavad põhjalikud ja ajaga kaasas käivad kommenteeritud väljaanded (viimatine aastast 2020). Neist on ka seekordsete presidendivalimiste eel potentsiaalsete kandidaatide nimede kõrval riivamisi räägitud.

Õigusteadlased on toonud aga välja, et Eesti presidendile on põhiseaduses jäetud head visiooniruumi, mida saaks ja tuleks täita oma ametiajal riigile vajalikuga. Kuna riigipea on esmalt ja märgiliselt kogu riigi esindaja, on tal haruldane võimalus välismaal kaasa aidata Eesti majanduse, hariduse ja kultuuri ekspordile.

Maailma püüe seljatada COVID-19 on jätkuvalt üks suuremaid ja akuutsemaid väljakutseid. Uued tüved, uued nakatumislained, siksakitavad graafikud ja erinevad viisid, kuidas riigid selle hädaga võitlevad võivad jätta mulje vähesest koostööst, aga tegelikkuses on nii EL-is, USA-s kui ÜRO-s näha püüet leida rahvusvahelist lahendust, mille näideteks on suured ühisinvesteeringud, -hanked ja -tarned.

Võitluses viirusega võivad tagaplaanile jääda need pikemaajalised väljakutsed, mis Eesti ees seisavad juba ammu ja seovad meid jätkuvalt nii käsist kui jalust. Siin ei ole näha aktiivset koostööd riikide vahel, isegi kummaliselt üksi on jäetud teemadega, nagu vähese lisandväärtusega eksport ja tootearendus, parem esitlus ja turundus.

Olukorras, kus sissetulekud on pikalt kasvanud (mis on ju hästi), aga tugevam ekspordivõimekus ei ole suutnud sammu pidada, on tekkinud keskmise sissetuleku lõks. Ekspordinäitajad võivad ju suurenedagi, aga kui selles on peidus jätkuvalt madal lisandväärtus, siis kombineerituna maailmaturu hinnasurvega tekitab küsimuse – mille arvelt?

Paralleelselt tõuseb koormus ressurssidele ja/või surve odava tööjõu sissetoomisele, mis tekitab omakorda probleeme muudes valdkondades. Teema on kompleksne, selles lõksus on mitmed riigid. Ilmekas näide vähesest lisandväärtusest on USA bensiinijaamades müügil olevad Eesti kasest küttepuud.

Vähese lisandväärtuse ja madala keskmise palga lõks vajab lahtimurdmist

Sellest kõigest on saanud idaeuroopalik klaaslagi sissetulekute kasvule ja arengule tervikuna. Rõhutan, et seda väljakutset on harjutud nägema siseriikliku probleemina, kus mahajäämus on justkui igaühe oma asi. Nõrk ja vähese lisandväärtusega eksport vaevab meidki, see vajab lahtimurdmist.

Sümboolne on kirjutada sel teemal augustis 2021, mil võime teenitult uhke pilguga vaadata taasiseseisvumise 30. aastapäevale. Eesti on enamate rahvusvaheliste organisatsioonide liige kui kunagi varem, kuulumine NATO-sse, EL-i ja ÜRO Julgeolekunõukogusse näitavad meid arvestatava partnerina maailma areenil.

Aastatega oleme võitnud liitlaste poolehoiu, nad on näinud Eesti meelekindlust, usaldatavust ja oskust teha rahvusvahelist koostööd diplomaatias ja kaitsevaldkonnas, panustada kultuuris, spordis ning muidugi leidlikes IT-lahendustes. Neidsamu oskusi ja omadusi, haritud ja teadlikku lähenemist on vaja nüüd suunata sellele, et purustada need piiravad klaaslaed, raputada end vabaks vähese lisandväärtusega allhankeriigi taagast.

Välismajandus on vältimatu

Jätan praegu kõrvale teised ekspordivaldkonnad ja kirjutan teadmistest, mida olen omandanud kolmekümne tegevusaasta jooksul välismajanduses.

Selles vallas näen järgmisi väljakutseid:

1. Meid kammitseb riigibrändi “Eestis tehtud” ehk Made in Estonia vähene kvaliteedituntus. Tugev riigibränd, seda era- ja avaliku sektori suuremas ühispanuses, saab juurduda järjepideva esindustöö ja tootearenduse kaudu, eelisena, millega võiksime märgistada kõrget kvaliteeti ja lisandväärtust, mis oleks toeks kõigile meie ettevõtjatele ja üheks rahvusliku väärikuse kuvandiks;
2. Vähene usaldus erasektori ja riigisektori vahel, või siis selle puuduminegi, mille murelik näide viimasest ajast oli ametnike vastupõiklemine Eesti tunnustatud logistikafirma omapoolsele vabatahtlikule abipakkumisele korraldada koroonavaktsiini üleriigiline jaotamine. Eelistati tegutseda omapäi, omaenda kahe kaubiku ning autojuhiga;
3. Napib ühistööd tootearenduses, teadusasutuste ja ettevõtjate vahel, ülikoolide ja tootjate vahel. Eestil on kaks maailmatasemel tehnoloogiaga seotud ülikooli, mille on lõpetanud pea kõik meie IT-superstaarid, küll on aga ülikoolid ise harva osalenud toodete väljatöötamisel, erinevalt näiteks maailma esiülikoolidest tehnoloogia vallas, MIT-st ja Stanfordist, kus teadlased loovad uusi tooteid. Maailma suurimaid tehnoloogiafirmasid Google sündis just koostööst kahe Stanfordi arvutiteaduse post-doc’i (järeldoktori) ja erasektori vahel;
4. Liiga tihti pole ettevõtetel vajalikku ekspordivalmidust. Kammitseb kartlikkus valida segment laial maailmaturul, vähene teadlikkus lõpptoote kaubamärgi ja disaini turundamisest või alustuseks kasvõi intellektuaalomandi kaitsmisest rahvusvahelistes patendi ja kaubamärgi organisatsioonides. Seda enam, et suurem osa Eesti firmadest on vaid kuni kümne töötajaga, paljud neist vajavad tuge.

Riik, mille kaubanduse eksport-import on 30 aastat olnud kaldu impordi suunas, peaks siit tulenevat endale ausalt tunnistama – heaolu loomine, infrastruktuuri ehitamine laenu-, abi- ja eurotrüki rahaga ei saa meid enam pikalt toita. Samas on hea see, et vähese lisandväärtuse ning nõrga ekspordi hädad on hakanud saama palju rohkem sektoripõhist tähelepanu.

Olen rõõmuga märganud ja kogenud, kuidas EAS-i esindajad nii kodu- kui välismaal, uuema lähenemisega välisministeeriumi töötajad nii siinpool kui sealpool piire, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja mitme kaubanduskoja ekspordisuunajad on hakanud üha enam kõrglisandväärtuse loomiseks tegema koostööd ja selleks võimalusi otsima.

Tunnustust väärivad Eesti kaitsetöösturite tulemused, kelle 209 miljoni eurosest käibest 2019. aastal moodustas eksport juba 48 protsenti. 2020. aastal osalesin peaministri ümarlauas Eesti suurimate eksportijatega, olen aidanud seada MKM-i välismajanduse eesmärke, mida on esitletud riigikogu väliskomisjonile. Kokkuvõttes on siin tunda pärituulte tõusu.

Eksport ja välissuhtlus põhinevad visioonil, väärtustel ja usaldusväärsusel

Olles kuus aastat Eesti-Ameerika kaubanduskoja president, olen selles ametis püüdnud kaasa aidata Eesti ekspordivõimekusele. Viimastel kohtumistel Ameerika asevälisministri Keith J. Krachiga, USA kaubandusesindajate ja Eesti riigisektoriga oli hea meel tõdeda, kuivõrd ollakse valmis oma kogemusi jagama.

Aastakümnetepikkune kogemus välismajanduses on mind veennud selles, kui tähtsad on isiklikud usalduslikud suhted, kui oluline on tunda teisi kultuure, et saavutada edu, veenda tellijaid, leida partnereid, toetajaid ja investeerijaid. Võitluses Ida-Euroopa riikide taagaga ja võrreldes jõukate ekspordiriikidega, on traditsiooniline tööstussektor meil täna ikka veel üsna üksi, mis kajastub nii sissetulekutes kui pikaajalistes investeeringutes.

Seega on oluline ja vajalik, et meie oma haritud ja tugeva visiooniga pead paneksid seljad kokku – kui kellelgi on läinud hästi, võiks ta ka teisi aidata. Positiivne näide sellest on Eesti iduettevõtete juba toimiv koostöö. Kogukond hoiab ühte, olenemata omavahelisest konkurentsist tööjõuturul, sest nad saavad aru, et probleeme saab lahendada vaid koos.

Teisisõnu – edukad IT-ettevõtjad investeerivad uutesse idudesse ja on mentoriteks uutele tulijatele. Head näiteks on kood/Jõhvi, kus eraettevõtjate algatus asub lahendama probleemi, mis pidurdab meie arengut kõrgema lisandväärtusega sektoris. Ka riigipoolne, isegi erakondadeülene koostöö on selle saavutamiseks vajalik – justkui toetus oma sportlastele rahvusvahelisel areenil. Siis võime kunagi nautida neid vilju, mille kasvatamiseks meil haritud ja ettevõtliku rahvana on võimeid küll ja küll.

Minnes vastu eespool mainitud väljakutsetele saavutada ihaldatud seisund targa ning tänapäevaselt majandava riigina, saame õppida ka teiste tugevate eksportijate kogemustest, näiteks Saksamaalt, Rootsilt, Singapurilt. Uurida ja kaaluda tuleks nende edulugusid, sh riiklike garantiide, era- ja riigisektori toetus- ja ühismeetmete rakendusi ning koostööd rakendusuuringute keskustega.

Meil on mitmed inspireerivaid näiteid, kus eestimaine toodang ja mõtlemine on maailmas silmapaistval kohal (Ampler, Skeleton, Teeme Ära!, Cleveron, Bolt, Skype, Wise, Milrem Robotics, Threod, Nortal, ja neid on veel), ja seda enam on kurb näha teatud mugandumist odava allhankija rolliga maailmas, mis ometi pakub nii palju võimalusi toota ja esitleda tänapäevaselt!

Meie lapsed on sageli otsimas lahendusi, vahel on nemad need targad ja leidlikud ja töökad, aga neilegi on vaja sisestada väärtuspõhist usku oma võimekusse olla enamat ja kaasata teised, rikkad maad ja rahvad Eesti tooteid hindama.

Viidates presidendi liitvale ja rahvast ühendavale funktsioonile, mida mitmed erakondade esindajad on soovinud, ongi oluline näha suuremat pilti ja eesmärki, mis liidaks ja seoks, mis ühendaks ja koondaks.

Pikaajalist ettevõtlust, pereettevõtlikku ja väärtuspõhist visiooni tuleb samuti näha kodu loomisena, kuhu tahetakse jääda ja oma lapsed tuua, kus meie järeltulevad põlved hoiavad ja kaitsevad eesti keelt ja meelt.

Margaret Thatcher on öelnud, et igaüks meist teeb oma tööd vastavalt selle ajastu väljakutsetele ja nii, nagu me neid väljakutseid selles ajastus näeme. Tegelegem siis meie ajastu väljakutsega, tehkem seda targalt, meeskonnana, üheskoos rõõmu tundes.

30 aastat iseseisvust on uutele põlvkondadele andnud võimaluse omandada avatud maailma keeli, saada vajalikku haridust ja oskust suhelda. Meil on juba piisavalt aega olnud omandada välismajanduseks ja -investeeringuteks vajaminevaid teadmisi ning õppida mõistma teisi kultuure ja riike, et pakkuda seda, mida nemad tahavad osta (ja mitte meie vaid müüa). Ehk teisisõnu on meil tekkimas vastutus ja jäänud vähemaks vabandusi.

Ekspordi strateegia kujundamine, välisvisiitide ettevalmistus ja korralik järeltöö, selle kõigega saame nüüd hakkama. Oluline on siinjuures mõista, et tugevam ekspordivõime ja tööstuse-tootmise-esitluse konkurentsivõimelisus on rajatud oskusele teha meeskonnatööd nii kodus kui rahvusvaheliselt, inspireerida ja kaasa haarata Eesti sõpru ja toetajaid.

Vabariigi presidendi institutsiooni põhiseaduslik visiooniruum

Kas presidendi roll võiks nüüd olla ka majandusdiplomaatia kaudu aidata teha Eestit suuremaks, aidata tõsta meid arengus järgmisele, nutikale astmele, kasvatada Eesti jõukust, toetades ettevõtjaid usaldusväärse riigiesindajana välismajanduses uksi avades?

Presidendi sõiduvees saavad eksportöörid nii majanduse-, kultuuri- kui ka haridusvaldkonnas kõrgetasemelisi ja kasulike kohtumisi välismaal ja ka kodumaal, kui toimub igasuvine “Estonia’s Friends International Meeting” ehk Eesti Sõprade Rahvusvaheline Kokkutulek, mida korraldas eelmine president ning teadaolevalt tõi Eestisse kümneid miljoneid investeeringuid.

President kui usaldusväärne, turvaline ja toetav, katkematu bassinoot

Tooksin visioonile Kadriorust paralleeli Arvo Pärdi muusikapalast “Aliinale”, mis on maailmakuulsa tintinnabuli-stiilis loomingu esimene teos.

Teoses on kaks meloodialiini. Üks liigub helistiku kolmkõlades ehk on traditsioonilisem. Teine, kõrgemas registris on jällegi vabam oma värvikuses. Mõlemale on kirjutatud oma helirida nagu oma vaade (ehk äkki oma maailmavaadegi?), kord ollakse omavahel dissonantsis, siis jälle konsonantsis, kooskõlas. Oluline on nii helide kui ka vaikuse kuulamine.

Harmoonilise aluse annab palale kõige esimene noot sügaval bassiregistris, mis tasakaalustab mõlemat liini kui pidepunkt, toetav katkematu bassinoot (muusikateaduses orelipunkt ehk organ point).

Rahvusvaheline vaade väljast sisse, teiste vaade meile: kuidas meist kordades suurema rahvaarvu ja konkurentsiga valitud riigipea, või ettevõtte juht, potentsiaalne investor meie esindajat näeb? See hinnang võib olla kriitiline, vahel ehk kohati pealiskaudnegi, aga esmamulje välissuhtlusest ja -oskustest on aluspind järgnevale või ka mittejärgnevale usaldusele ja koostööle.

Kadrioru bassinoot, see presidendi poolt stabiilsust hoidev ja koostööd hindav pidepunkt nii kodus kui välismaal, tema tulemustele orienteeritud välissuhtlus annab vajaliku toe riigi turvaliseks poliitiliseks, majanduslikuks ja kultuuriliseks arenguks.

Riigipeal on palju võimalik kaasa aidata, avada uksi maailmas, toetada nii välismajanduse kui investeeringute, kultuuri- kui ka hariduse ekspordi vallas. See on praegu üks vabariigi presidendi väga vajalik roll, et aidata arendada ja hoida Eestit turvalise ja eduka heaoluriigina.