Podcast “tARTu hääl”. Kristiina Reidolv: kui eesti film tahab ennast rahvusvahelisel filmiturul kehtestada, siis praegu on soodus aeg

Podcast "tARTu hääl"

Podcast “tARTu hääl” annab hääle kunstnikele, kirjanikele, muusikutele, filmitegijatele ja loojatele laiemalt, kes on sidunud oma tegemisi Tartuga. Seekordses episoodis on saatejuht Raul Oreškinil külas Tartu Loomemajanduskeskuse juht ja Tartu armastusfilmide festivali tARTuFF korraldaja Kristiina Reidolv. Saates tuleb ette päris palju ennustamist – mis saab kinodest, millal võiks Eestisse ja Tartusse filmipaviljon tekkida ning millal tuleb taas kokku Tartu Popi ja Roki Instituut. Tõsist juttu aetakse ka.

Mõtteid vestlusest:

  • Eesti film on Tartus alguse saanud ning Raadi lennuväljale, kus esimene Eesti film sündis, on plaanis pikas perspektiivis rajada Johannes Pääsukese nimeline multimeediakeskus koos filmipaviljoniga, mis toimiks koostöös Tallinn Wonderlandiga.
  • Hooga on käima läinud Tartu Filmifondi  tegevus. Järjekord on lausa mitme aasta peale ette. Kuue aastaga on filmifondist saanud tuge 19 filmi, nende hulgas „Supilinna Salaselts”, „Tuulte tahutud maa”, „Johannes Pääsukese tõeline elu”, “Talve”, “O2” ja tudengite Oscari võitnud “Mu kallid laibad”.
  • Rahvusvahelises filmitööstuses toimub plahvatuslik produktsioonide kasv. Globaalsed käibed on hüppeliselt tõusnud. Seda kutsutakse lausa Suureks Pauguks. Eestis ei ole see arusaamine veel otsustajateni jõudnud.
  • Nagu teisteski valdkondades, oli ka filmitööstuses pandeemia ajal nii kaotajaid kui võitjaid. Võitjad olid voogedastusplatvormid. Juba enne kriisi toimusid kultuuris tendentsid, kus paljud nähtused kolisid jagamisplatvormidele, need võimendusid koroonaajal ja võimaldasid filmivaldkonnale hüppelise kasvu.
  • Eesti film peab saama vajaliku toe, et maailmas toimuvatest suurtest muutustest mitte maha jääda.

Podcast “tARTu hääl” annab hääle kunstnikele, kirjanikele, muusikutele, filmitegijatele ja loojatele laiemalt, kes on sidunud oma tegemisi Tartuga. Saatejuhtideks on esimesel hooajal tARTu poe loojad Kaili Kask ja Raul Oreškin, semiootik Jaanus Kaasik, kirjanik Mika Keränen ja vinüülipoe Psühhoteek asutaja Ahto Külvet.