Eesti popmuusika refräänide kuningas Pavel Botšarov: refrään on laulu süda

Gameboy Tetris. Foto: Studio Volga

Popmuusika peamist komponenti proovib valitud näidete toel lahata Pavel Botšarov (Gameboy Tetris). Mis on refrään ja kuidas see töötab?

Hea refrään on popmuusika püha graal. See on tugipiilar, mis on kui mört laulu telliste vahel. Selles peitub jõud. Head refräänid on catchyd ja keeleülesed. “Mu südames meloodiat mängib kurb kalimba. See viis on mulle tuttav, kuigi sõnu ei tea,” nagu laulab Gameboy Tetris Nublu “Tamburiini” refräänis. Gameboy Tetrist, kodaniku nimega Pavel Botšarov, võib pidada eesti popmuusika refräänide tuusaks. Eelmise aasta Raadio 2 Aastahiti TOP 10 lugude seas oli neid tema poolt kokku viis(!), kaasa arvatud esimene koht koos Clicheriku ja Mäxi “Maakaga”. Aasta muusikaajakirjanik Bert Järvet kohtus Paavliga tema Volga stuudios, kus on valminud suur osa eesti viimase viie aasta raadiohittidest.

Bert: Mis sa üldse arvad, mis refrään õieti on?

Paavel: Refrään on põhimõtteliselt ju laulu süda. Refräänis ei pea olema ilmtingimata sõnu. Kui sa kuulad klassikalist muusikat, siis seal on ka refräänid. Kui ma õigesti tõlgin vene keelest, siis seal on nagu see pea teema – see on see nii öelda põhi punkt, kuhu laul viib, vaata. Siis viib välja ja lõpuks tagasi sinna.

Ja kui sa 5Miinusega lugusid teed, näiteks, siis kas alustad refräänist?

Ma alustan refräänist, jah! Ma võin sulle tegelikult näidata, kuidas asi käib! Võtame näiteks mõne populaarsema laulu meie sulest, kus pole veel sõnu! 

Paavel avab tööarvutist sadade projektide hulgast tuntud bängereid ja seni avaldamata soololugusid, mis on algversioonis sisse lauldud välja mõeldud keeles elurõõmsalt lälisedes. Instrumentaalid, ehk põhjad on enamasti tehtud tuttavate kolleegide poolt. Kostub beat, mis on tehtud ta sõbra Vaiper Despotini poolt. “Ta on leedu elektroonilise muusika kuningas,” lisab ta.

“Saad aru? Alguses teen nii ja siis kutsun mõned sõbrad stuudiosse ning mängin neile neid asju,” selgitab Paavel. “Koos valime välja, millel on potentsiaali ja siis ma tegelen sellega. Kõigile ideedele pole mõtet rammu kulutada, nt kirjutada sõnu.”

Ta käivitab veel mitmeid radu, ise konstantselt rütmikasse õõtsudes. Nii mõnedki neist kuuluvad tema tulevasele sooloplaadile. Demod on kaasakiskuvad ja kõlavad Volga stuudio uhketest kõlaritest aukartust äratavalt hästi. “Saad aru, ta juba töötab, vaata! Veel vaja ainult sõnu!” märgib hiljuti Warneriga käed löönud artist.

“Aga jah, kuulame veel mussi!” teatab Paavel ja tõmbab joone alla kõrvale kaldunud aruteludele Akai trummimasinate ja Fruity Loopsi teemal. Hakkame kuulama hea refrääni näiteid:

  • Refrään, kus pole üldse palju sõnu

 “Ma spetsiaalselt valisin mõned erinevad näited. Vaata, see näitab, et tegelikult ei ole refräänis üldse väga sõnu vaja selleks, et oleks nagu äge ka. See on väga populaarne laul, sa raadioinimesena kindlasti seda tead,” ütleb Paavel ja lükkab käima esimese näite.

Chaka Kahn “Aint Nobody”

“Väga tähtis teema on hook e konks,” selgitab ta, “see on mingisugune sõna paar või lause, mis on nii kaasahaarav, töötav ja kõnetab inimesi. Seda haaravat siis korrutatakse, see on räpis praegu väga populaarne,” lausub räppar. “Minu jaoks on see legendaarne laul. Siin on see, et sõnum on minimaalne. Sõnad on lihtsad ja neid on vähe. Siin on ainult kaks lauset, vaata ja see töötab maksimaalselt. Lihtsat hästi tugev muusika ja hääl, see kannab!” lõpetab ta teema kirglikult.   

“Nii! Cool! Liigume edasi vä?“ küsib Paavel ning sobrab valmis seatud Youtube linkide vahel.

  • Refrään, kus pole üldse sõnu

Ebo Taylor – “Heaven”

“Ja ei olegi sõnu vaja!” ütleb Paavel rahulolevalt peale käigu esimest ringi. “Ja see meloodia on nii tugev vaata, et sa võid teha seda vokaaliga, võid katsetada viiuliga, vahet pole, see kannab nii hästi!” mõnuleb ta. “Palju seal noote oli? Mingi viis nooti oli võib olla, vaata, aga nad töötavad nii hästi!” 

  • Sämpeldatud refrään

XXXTentacion – “Jocelyn FLores” 

Seda tehakse päris palju räpparite poolt. Räpparid ei ole nagu kõige paremad lauljad ja mis nad siis teevad? Nad jaotavad – alla põhjaks jäetakse sämpel ja siis ise, rahuliku häälega, laulavad peale. See vokaal siin alguses on sämpeldatud koos trummide ja terve originaalse lauluga ja siis tuleb räppar oma esitusega lisaks. Sagedustega on siin muidugi trikitatud, et jääks mulje, nagu räppar juhiks, aga tegelikult kannab siin ikkagi see originaali sample!” naerab ta.

Kuidas sa popmuusika songwritingu mõttes arvad, kas lugu peaks algama refrääniga, või seda peaks n-ö hoidma?

See nii oleneb, vaata. Seda asja sa ei mõtle sa ajuga, vaid kuulad, mida su süda ütleb. Ajuga ei kalkuleeri selliseid momente, vahel on äge, vahel mitte. 5Miinuse puhul sobinuks nii mõnegi loo puhul refrään kohe algusesse, aga kuna seal räppareid nii palju, siis see lugu veniks ja veniks, vaata… Te ju raadios tahate alati mingisugust kompaktsust. 

5Miinuse puhul on teil siis nii seatud, et igal ühel on üks salm ja sulle jääb refrään?

Jah, ja ja! Kuid vahel noh, ma teen salme ka, aga üldiselt pole vajadust. Need lood siis lihtsalt veniksid, vaata… 

“Nii, davaj! Liigume edasi!” hüüab Paavel ja käivitab veel mitmeid träkke. Lõpuks jõuame tema lapsepõlvelemmikute juurde.

Mis lapsepõlvest meenub, mis kunagi armsaks sai? Kas nt “Smells Like Teen Spiriti” oma?

Lapsepõlves kuulasin ma väga palju vene muusikat, nt nagu Kino! Nüüd peale 20 aastat muusika tegemist, olen jõudnud järeldusele, et kõige siiram refrään tuleb rahuliku häälega lauldes. Võtame näiteks Kino “Derevo” ehk eesti keeli “Puu”. Viktor Tšoi sõnad ja lood on alati sellised mõnusalt naiivsed. Paljud räägivad, et Kino muusika on selline BTU muusika, st töölisklassi musa. Kino muusika on hästi lihtne ja neid kuulates usud, et nood tüübid võiksid vabalt elada su kõrval hoovis.

Kino – “Derevo”

”Kuula kui lihtsalt, siin pole üldse bäkke, lauldakse hästi siiralt rahuliku häälega. “Puu” on hästi lihtne metafoor,” lausub Paavel ja tõlgib mulle rida realt,

“Ma tean, et mu puu ei ela isegi nädal aega.
Ma tean, et mu puu, selles linnas, ei ela välja.
Aga ma ikka terve oma vaba aja veedan temaga
Ja mul teistest tegevustest kopp on ees.
Mulle tundub, et see on minu kodu,
Mulle tundub, et see on minu sõber.
Ma panin puu kasvama.”

Ühesõnaga, hästi selline siiras, nostalgiline ja lihtne nagu viis kopikat! Üks kidra, üks flööt ja üks vokaal, kõik! Ja see on nagu staadioni mõõtu asi! 

Lõpetuseks, milliste eesti lugude refrääne välja tooksid?

Mulle tegelikult meeldis see, Gram-Of-Funi Eesti laulu lugu! “Lost In A Dance”.

Saatus ei olnud seekord nende poolt, aga lugu on tugev. Meil on Eestis puudu väga headest laulukirjutajatest, kes suudavad toota tugevaid viise. Sellel laulul see oli.

Aga mõni vanem lugu?

No kindlasti “Soorebased”! 

See on ikka… See on see lugu, mis kõlab igas keeles! Selliseid on ikka väga raske luua! Sa saavutadki selle hästi tugeva viisiga, hästi tugeva instrumentaaliga.