Kaja Kann: tahan, vajan või pean tööd tegema?

Kaja Kann.

Millal ikkagi mingi tegevus on töö ja millal pole?

On juuli. Jube raske on tööd teha, kui väljas on 30 kraadi sooja. Õhk ei liigu. Iga väiksem kui liigutus paneb higistama. No ja siis tulevad parmud. Higi neile meeldib. Vähemalt sääski pole. Aga see, mis on, on päike. Ja on palavus. Aju kõrbeb. Kõrbeb, aga suitsu ei tule. Pea kohal aurab vaid vaikselt võbelev õhk. Vasakul pool, otse õuest tulles, on vann. Hommikul valan eelmise päeva vee murule. Kaevust uue ja külma vanni. Juba kella kümneks on see soe. Siis hüppan sisse. Parmud ei soovi puhast keha. Mõneks ajaks on sellest abi. Siis kordub kõik, kordub uuesti.

Üks hea töö, mida praegu teha, on kastmine. Ikkagi vesi. Ikkagi märg. See jahutab. Täna on see eriti oluline. Varsti tulevad kopad ja kallurid veevärgiga tegelema. Mehed tulevad kah. Nad tulevad tööle. Ma tegin ettevalmistavad tööd kevadel ära. Selleks, et suured autod ligi pääseksid, on vaja teed. See, mis meil on, ei ole tee. Või, noh, on tee, aga mitte töömeeste autodele. Juba talvel käisid nad olukorda tšekkimas. Jäid lumme kinni. Madis helistas kohalikule traktorimehele, et äkki saab tulla ja selle va pika Volkswageni välja tõmmata. No ei saa, ta olevat oma traktoriga parasjagu Mahu juures kraavis. Nuh, nõksutasime ta oma väikese Suzukiga siis ise kruusaka peale.

Kaja Kann

Kaja Kann on kaasaegse tantsu koreograaf, tantsija ja treener, ZUGA ühendatud tantsijate ning OMAtsirkuse üks asutajaid. Tegutseb üha enam ka kultuuriajakirjanikuna ja kirjanikuna. Tema teine raamat "Tänavatüdruk" (2020) pälvis Tallinna Ülikooli kirjanduspreemiate jagamisel eripreemia. Loe artikleid (2)