Riigieelarve üle toimuvate arutelude käigus on seni olnud tähelepanu keskmes eelkõige kärpekavad, vaieldakse peamiselt selle üle, kust võiks ja peaks kärpima ning kus seda teha ei tohiks. Tagaplaanile on jäänud ühe praeguse koalitsioonierakonna üks lemmikpõhimõtteid, mille kohaselt ei tohiks nälga tundvale inimesele kinkida mitte kala, vaid õng, et ta ise selle kala saaks püüda. Eelarve tegemise juures ei peaks mõtlema mitte ainult kärpimisele, vaid ka sellele, kus oleks otstarbekas teha täiendavaid kulutusi, mis ei pea olema suured, kuid mis võiksid anda olulist majanduslikku efekti. Need oleksidki “õngede” ostmise kulud.

Eelarve üheks oluliseks funktsiooniks peaks olema see, et tema abil on võimalik soodustada majanduskasvu ning seeläbi ühtlasi suurendada järgmiste eelarvete jaoks tulusid. Üheks selliseks “õngeks”, mille kaudu saaks majandust tervendada ja eelarve tulu suurendada, on maksejõuetusteenistuse loomine.

Paul Varul

Paul Varul on juhtivalt osalenud enamuse Eesti eraõiguse uute seaduste väljatöötamisel, ta on olnud pikemat aega TÜ tsiviilõiguse korraline professor, 1995 – 1999 oli Eesti Vabariigi justiitsminister. Praegu TÜ emeriitprofessor ja Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat ja vanempartner. Kord kuus kirjutab ta Edasi lugejatele õiguse teemalise kolumni, milles lahatakse erinevaid õigust puudutavaid küsimusi, kolumnides selgitatakse uue õigussüsteemi kujunemise põhimõtteid ja kommenteeritakse aktuaalseid juriidilisi probleeme. Loe artikleid (18)