Kuidas toime tulla jama ja tõelaadsusega? Vaadakem esmalt 3 väidet, mis neid eristab?
- Sigarettide suitsetamine ei ole rohkem „sõltuvusttekitav“ kui kohv, tee või Twinkied. – James W. Johnson, RJR Nabisco tegevjuht, 14. aprill, 1994.
- Globaalse soojenemise mõiste loodi hiinlaste poolt ja nende jaoks, et muuta A.Ü. tööstus konkurentsivõimetuks. – Donald J. Trump, 6. november, 2012.
- Keskmine ameeriklane, ma vean sinuga selle peale sel hommikul kihla, ei arva, et kuritegevus on kahanenud, ei arva, et neil on turvalisem. … Praegune vaade on, et liberaalidel on hulk statistikat, mis võib teoreetiliselt õige olla, aga see ei ole see, kus inimesed on. … Inimesed tunnevad end ohustatumana. … Poliitilise kandidaadina järgin ma seda, kuidas inimesed end tunnevad ja lasen sinul teoreetikuid järgida. – Newt Gingrich.
Mis eristab neid kolme väidet? Esimene on vale, teine on jama ja kolmas on tõelaadne.[2] Esmalt vaatame, kuidas need kolm nähtust teineteises erinevad ning seejärel miks selliseid strateegilisi manöövreid kasutatakse.
Jama
Filosoof Harry Frankfurti järgi on jama [bullshit] teatud tüüpi petmine, mis erineb valetamisest. Valetaja teab ja austab tõde piisavalt, et seda moonutada, sest ilma tõde teadmata on võimatu valetada. Valetaja eesmärk on teadlik eksitamine. Ausameelne räägib seda, mille tõesusse ta usub, valetaja seda, mille väärusse ta usub.