Arhitektuur. Tants korstna ümber, mis enam kunagi ei suitse: Tallinna nõgiseid tehaseid ootab vägagi särav tulevik

Kui aasta eest selgusid Koplis asuva Balti Manufaktuuri kompleksi arhitektuurikonkursi võitjad – naabruses asuva Krulli tehase ala plaanidest oli räägitud juba varem –, siis tundus, et Tallinn on oma nõuka-aegse idaeuroopaliku tööstuslinna ajalooga lõplikult hüvasti jätmas. Hiljuti avalikustatud Lutheri vabrikuala uus nägu kinnitas selle lihtsalt veelkord üle – Tallinna nõgiseid tehaseid ootab vägagi särav tulevik. 

Kui vasksepp Franz Krull oma 1865. aastal asutatud tehase Narvast Tallinna Koplisse kolis, ei oleks ta ilmselt uneski osanud näha oma õliste tootmishoonete tulevikku, kus üks ruutmeeter maksab paar Eesti keskmist kuupalka. Krulli tehastes valmisid sel ajal malm- ja terasvalutooted, aurukatlad ja -masinad, tehaste ja elektrijaamade sisseseade, põllumajandusmasinad ja põlevkivitööstuse seadmed. See oli kuum, higihaisune, õline maailm – tehase omanikule muidugi väärtuslik maailm, aga kindlasti mitte hedonistlik ja luksuslik elu nende jaoks, kes seal töötama pidid. 

Kui Krulli Kvartal AS ja Tallinna linnavalitsus kaks ja pool aastat tagasi tutvustasid Koplis asuva ajaloolise Krulli tehase alale kavandatava äri- ja elurajooni lähteülesandeid ning eskiislahendust, pööritasid paljud silmi. 1300 korterit ja veel sellisesse kohta!

Võimsa Krulli tehase mantlipärija Tallinna Masinatehase ajal näotute ja rohmakate müüride ning uusehitiste varju jäänud imelised paekivihooned olid muutunud vähestele teada olevaks saladuseks, nagu ka kogu tehaseala suurus. Hiilgeaegadel töötas seal igapäevaselt 4000 inimest, nii et 1300 korterit ja büroopinnad tähendavad vanadele tehaseseintele väga rahulikku ning inimtiheduse mõttes hõredat uut ajastut. 

KOKO arhitektid OÜ koostatud arhitektuur-mahulise kontseptsiooni kohaselt oleks võimalik planeerida Kopli ja Volta tänava nurgal asuvale alale rajatavatesse korterelamutesse kokku kuni 1300 korterit, lisaks kavandatakse alale büroo- ja äripindu, parkimiskohad, puhkealad, kvartalit läbiv kergliiklustee ja 120-kohaline lasteaed.

Kui nende uudiste avaldamise järel valitses mõnda aega vaikus, siis sel aastal on valmimas kvartali esimene büroohoone.

Naabruses asuvale Balti Manufaktuuri sama hiiglaslikule kompleksile oleks sellega kõlanud justkui äratuskell. Ja eelmisel suvel teatasidki Hepsor ja Tolaram Grupp, et arendavad 100 miljoni euro eest välja Balti Manufaktuuri kompleksi territooriumi, mille tulemusena tekib Põhja-Tallinna veel üks uus äri- ja elupiirkond. Kvartali arhitektuurikonkursi võitsid arhitektuuribüroode Molumba ja Kadarik Tüür Arhitektid tööd.

This slideshow requires JavaScript.

Kui arhitektuuribüroo Molumba võitis oma tööga “Tetris” Manufaktuuri tn 7 uushoonestuse ja kvartali logistika osa, siis Kadarik Tüür Arhitektide töö “Sitsi Niit” oli žürii hinnangul parim Manufaktuuri tn 5 asuvale vanale ja imposantsele tehasehoonele uue elu andmiseks, säilitades võimalikult palju hoone ajaloolist välimust.

Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik kolis Koplisse Sitsi asumisse – õigemini andis enda ümber tekkinud asumile nime – 1898. aastal. I maailmasõja alguseks töötas vabrikus umbes 1900 töölist.

Tulevikus peaks kvartal olema koduks 550 korteri elanikele, lisaks rajatakse muidugi ka äripindu – kokku on Manufaktuuri kvartalis kahe ettevõtte koostöös arendatavate elu- ja äripindade maht 70 000 ruutmeetrit, millest 6000 ruutmeetrit moodustavad äri- ja büroopinnad.

Veel kaugemasse tulevikku vaadates saavad löödud ka Põhja-Tallinna tehasekorstende kõrgusrekordid – järgmises etapis on arendajatel kavas rajada kvartalisse ka planeeringuga ette nähtud kõrghoone, mille arhitektuuriline osa lahendatakse eraldi.

Kui iga mõne aasta tagant võib näha fotosid Lutheri kvartalis uue elu saanud hoonetest, siis tegelikult pole üüratusuur tööstusmaastik kaugeltki mitte tervikuna uut funktsiooni saanud.

Pärnu maantee, Tatari, Vana-Lõuna ja Vineeri tänavate vahele jääb veel 3,5-hektariline ala räämas tootmishoonetega, kus juba 15 aastat enam mitte mingit elu ei käi. Uue visiooni järgi kerkib sinna nüüd Lutheri elu- ja ärikvartal, mille keskmeks saab 5000-ruutmeetrine avalik park, mida palistavad ajaloolised tootmishooned. Vanadesse paekivimajadesse tulevad äripinnad, mille ümber kerkivad moodsad kortermajad. 

Lutheri kvartal ehk Tallinna vineeri- ja mööblivabriku ala oli üks viimaseid pealinna ajaloolisi tootmispiirkondi, mis oma uued ja glamuursed plaanid avalikustas. Noblessneri, Ülemiste ja ühe osa Lutheri kvartali uuest ja nooblist elust oleme juba mitu aastat osa saanud. Kui kunagi asusid need Kopli ja Pärnu maantee äärsed võimsad tootmiskompleksid linna äärealadel, siis tänaseks on linn oma piire nihutanud, ning aeg on ka Tallinnal end “nihutada” idaeuroopalikust linnast – kus elumajade vahel tossavad korstnad, kitsastel tänavatel vuravad rasked kaubaveokid või siis varitsevad möödakäijat ohtlikud lagunevad kivid tühjaks jäänud hoonete müüridest – rohelisemasse ja kaunimasse linna.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (183)