Terje Toomistu: protesti ja eskapismi pingeväljas – kuidas hipid päästavad maailma

Eesti filosoof, jooga- ja meditatsiooniõpetaja Mihkel Ram Tamm oli paljudele nõukogude hipidele guru. Pildil 1970ndate aastate keskel.

Kuivõrd sõjavastane liikumine pole ka poole sajandi möödudes oma asjakohasust kaotanud ja et meie planeeti kummitab ökokatastroof, on seda olulisem mäletada kauaaegset patsifismi ajalugu, mis kujundas olulisi muutusi nii läänes kui ka lootusetu ja valeliku režiimi taustal Nõukogude Liidus.

196ndate aastate hipiliikumine manifesteeris end psühhedeelse rock-muusika laines, uut Veevalaja ajastut kuulutavas New Age’is ning ennekõike muidugi noortes, kes ei nõustunud jäikade ühiskondlike reeglitega ning soovisid elada jätkusuutlikumalt, harmoonilisemalt, vabamalt. Vastusena sõjakoledustele Vietnamis, mida rahvusvaheline meedia võimaldas esmakordselt visualiseerida, saatis neid noori rahu ja armastuse oreool. Tänavatele ilmusid mantraid retsiteerivad krišnaiidid, miski raputas kogu esteetilist universumit ja Steve Jobs sai LSD-tripist inspiratsiooni.