Pulmad on iga inimese elus loodetavasti ainulaadne ja kordumatu sündmus. Pulmad lõpetavad rituaalselt sinu vallalise-elu ja pühendavad su pereinimeseks. Abielludes ei tee inimene edaspidi otsuseid vaid oma huve arvestades, vaid seab esikohale pere ja pere heaolu. See on oluline mõtlemise muutus. Seepärast on pulmadega seotud palju rituaale, mis peavad tagama pere jätkusuutlikkuse ja majandusliku toimetuleku, kirjutab õhtujuht Arlet Palmiste.

Vaatlemegi suure suve eel eestlaste tänaseid pulmatraditsioone, otsime nende kujunemise jälgi ajaloost ja arutleme, kuidas vanu traditsioone tänapäevaselt taaselustada.

Pean kohe kinnitama oma kaljukindlat arvamust, et eestlaste pulmakombed on ainulaadsed ja kordumatud ja peaksime hoidma seda, mis on meid ajaloost tänasesse päeva toonud. Tänast eestlaste pulmakombestikku on mõjutanud esiteks kristlus, teiseks nõukogude aeg oma tabudega ja kolmandaks uuema aja amerikaniseerumine, mis kahjuks oma välises vahus, kuid sisutühjuses üha enam populaarsust kogub. Kombestik on segunenud ja kasutusel paralleelselt. Sama on täheldanud ka Märt Raud: “Ka abiellumisel tuli mõlemaid uske silmas pidada, vana kui ka uut. Vana usk nõudis traditsioonide säilitamist ja isaisade kommete täitmist. Igal kombel oli oma tähtsus ja mõju abielu õnnele. Kõik, mis pulmas tehti või tegemata jäeti, mõjutas otseselt või kaudselt noorpaari tulevikku. Uue usu Jumal nõudis kiriklikku kihlust ja laulatust, mille kõrvalejätmine ähvardas karistuse ja sekeldustega.” (4, lk 81)