Sellal kui Euroopas oodatakse põnevil mitme suure riigi parlamendi- ja presidendivalimisi, on siin Soomes tulemas jälle kord kohalikud valimised. Kuna vaatlen neid pealinnast Helsingist, on kõrvu kaikuv valimismelu pealinna probleemide nägu. Soomes püsib valimisdebatt kohalikel valimistel tunduvalt järjekindlamalt kohalike omavalitsuste tasandil otsustatavate teemade ümber kui Eestis. Valimiste eel räägitakse liiklusest, tervishoiust ja ehitamisest.

Aga nagu ikka, on teemasid, mis on emotsionaalsemad kui teised ning mille roll arvamuste jagajana kerkib kõrgemale nende tegelikust mõjust valija argielule. Sellised on seekord Malmi lennuväli, suurmošee, autovaba jalakäigukesklinn. Allpool mõned read valimisdebattidel kuuldud sõlmküsimustest.

Sote

Sote on võlusõna, mis on Soomes poliitikute huulil juba aastaid, aga mille tegelik tähendus valgeneb aeglaselt ja vähestele, kui üldse. Sote-uudistus ehk sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi uuendus hakkab aegamööda mingisugust vormi saama; tegu on Eesti haldusreformiga võrreldava teenuste ratsionaliseerimisega ja valikuvabaduse lisamisega era- ja avaliku sektori tervishoiuteenuste vahel.

Reformi viiakse läbi valitsuse juhtimisel, aga selle mõjud ilmnevad valdade tasandil. Küsimused, kas teenuseid enam või vähem erastada, on Soomes kohalikel valimistel igihaljad. Suund on selgelt suurema erastamise poole.

Elamud, pargid või lennuväli?

Küllap on iga Helsingis käinud eestlane märganud, et Soome pealinnas kerkib hetkel tohutu kiirusega lausa mitu massiivset uut linnaosa. Helsingi ehitab, hoogsalt. Aga eluasemeist on ikka puudus, linn kasvab ikka, hinnad tõusevad ikka. Seetõttu tahaks nii mõnigi poliitik ehitada veel rohkem, veel tihedamalt.

Nii on huvitaval kombel sattunud roheluse kaitsjad ja “rohelised väärtused” vastuollu. Ökoelustiili toetajad paneksid meeleldi kõik tihedalt linna kokku elama, kui vaja, siis parkide ja avarate roheliste õuede arvel. Idee on see, et tihedalt elavad inimesed elavad ökoloogilisemalt, sõidavad vähem autoga. Parkide kaitsjad aga hakkavad rohelisse erakonda skeptilisemalt suhtuma.

Populaarne vaidlusteema on, kuidas eluasemete hinda alla saada.

Kas vaestele mõeldud üüritoed tõstavad üürikorterite turuhinda? Kas odavamad linna üürikorterid peaks olema mõeldud ainult madala sissetulekuga inimestele? Kas ehitusele asetatavad energia-, kvaliteedi- ja muud nõuded teevad ehitamise liiga keerukaks ja seega kalliks? Kas üld- ja detailplaneering on liiga jäigad ja elanike võimalus plaanide üle kaevata aeglustab liigselt ehitusprojektide edenemist?

Nende küsimuste üle mõtiskledes peab valijal olema skeptilist lugemisoskust.

Mida tähendab kandidaatide populaarne lööklause “merelinna julge ehitamine”? Mere täitmist, mida hetkel näiteks Jätkäsaaris väga ulatuslikult tehakse, parkide täis ehitamist, kõrghoonete ehitamist traditsiooniliselt 7-8 korruse raamesse jäävasse põhjamaisesse linna või veel midagi muud?

“Julge ehitamisega” võistlevad parkide ja randade kaitse ning igaühe õigus vabalt randadel liikuda – õigus, mida on viimastel aastakümnetel Soomes lausa pühana peetud ja millest on saanud tänase Helsingi ja Espoo peamine tõmbenumber.

Üllatavalt kuum tüliküsimus on tõusnud plaanist täita Malmi vana lennuväli elamutega. Siin võistleb eluasemete masstootmise vajadusega väikelennunduse soov harrastust pealinnas jätkata, aga ka nostalgilised kultuuriväärtused.

Mošee

Ehitusplaanidest omaette teemaks on tõusnud plaan rajada Kalasatama uude linnajakku hiiglaslik suurmošee. Juba selle suurus tõstab lisaks esteetilistele ka poliitilisi küsimusi.

Teatavasti keelasid moslemid omal ajal Lähis-Ida kristlaste maid üle võttes kristlastel mošeedest suuremaid kirikuid ehitada.

Plaanitud mošee oleks kordades suurem kui Soome suurim kirik, Helsingi Toomkirik.

Sellele lisanduks tohutu moslemitele mõeldud konverentsi- ja kultuurikeskus.

Mošeeplaane edendab rühm aktiviste, kellesse suhtuvad eriti skepiliselt Lähis-Ida pagulastaustaga ateistid. Raha mošee ehitamiseks tuleb Pärsia lahe naftariikidelt, ja mujal Euroopas on just sellistest mošeedest halbu kogemusi – neis jutlustatakse äärmuskonservatiivset islamit ja vaenu lääne vastu. Mitmel pool Euroopas on laheriikide rahastatud mošeesid terrorismikolletena suletud.

Kriitikute sõnul ei oleks sunniitide ultrakonservatiivne mošee ka Soome moslemeid ühendavaks jõuks. Shiite ja mõõdukaid kõrvale jättes see hoopis lisaks usutõlgenduste vahelisi pingeid, mis Lähis-Idast põhjamaile kanduvad.

Nii on suurmošeest ootamatult saanud suur, arvamusi jagav valimisküsimus. Rohelised ja vasakleer on pigem poolt, Kokoomus ja põlissoomlased vastu.

Liiklus

Helsingi on viimaste aastakümnete jooksul muutunud mõnusaks rattasõidulinnaks. Ka ühistransport toimib, kesklinnas on mitu jalakäigutänavat. Sellest aga ei piisa rohelistele, kes püüavad autoliiklust kesklinnast pea täielikult kaotada. Linna sissesõiduteedest tahetakse teha jalakäigusõbralikud puiesteed.

Sellega pole kõik nõus – on töid, mille tegemiseks tuleb autoga liikuda, on asju kanda, on lapsi siia-sinna viia ja suurema osa aastast on siinses kliimavööndis ilm rattasõiduks üpris ebameeldiv. Kui linnu veel mõne aastakümne eest tehti eelkõige autodele, siis nüüd on võitlus autosõidu eest kaitsepositsioonil.

Oma pool aastat kestnud pimeda, sajuse ja tuulise talve järel on ilupilte õnnelikest terrassialleedest raskem valijaile müüa kui näiteks suvel.

Visandid jalakäigukeskusest ja linna suunduvatest bulvaritest, mis asendaksid tänased kiirteed, on, nagu visandid uuselamukvartalitest, alati päikselised, idüllilised, värvilised ja ilusad. Kui tegelikkus on kuus kuud aastast jääd, lund, ulguvaid tuuli ja lörtsisadusid ning tänu suletud teedele teisal paisuvad ummikud, on argielus raskem idealist olla kui led-valgustatud arvutiekraanil.

Kas see ka valimistulemustes kajastub, näeme 9. aprillil.

Iivi Anna Masso

Iivi Anna Masso

Iivi Anna Masso on riigiteaduste doktor, õpetanud poliitilist filosoofiat Helsingi Ülikoolis, töötanud ajakirja Diplomaatia peatoimetaja ja Eesti Vabariigi presidendi nõunikuna, kirjutanud mitmetele väljaannetele Soomes, Eestis ja kaugemal. Edasi lugejatele kirjutab Iivi Anna Masso digituleviku väljakutsetest, Euroopa tulevikust ja üldhumanitaarsetel teemadel. Loe artikleid (16)