Interjöör. Uus kohustuslik ruum meie kodudes – kodukontor

Aasta kodus töötamist on kodukontori sisustamisele mõtlema pannud ka need optimistid, kes arvasid, et naaseme oma tavaellu väga kiiresti, ja kes kodu ja töö lahus tahtsid hoida. Foto: Shutterstock.

Kaks aastat tagasi kirjutasime, et paljud sisearhitektid on seisukohal, nagu oleks koduste töökohtade aeg läbi. Need, kes suures mahus või ainult kodus töötasid, olid leidnud endale koha funktsionaalses co-working space’is, jagatud töökohas. Erinevalt üksi ja tihti pisikeses korteris istumisest ootas neid ees avar ruum, inspireerivad inimesed, kohvimasin ja printer. Palgatöö tegijad tahtsid isikliku aja ja ruumi hoida ainult endale ning tööd koju mitte tassida. Kuidas me eksisime!

Aasta on kodukontorites kuidagi ära veedetud ja ka need, kes olukorda ülimalt ajutiseks pidasid, on nüüd ilmselt küsimuse ees, kuidas seda kodukontorit ikkagi sisustada. Sel kevadel ei oota meid büroohoonetes mitte keegi, suveks sinna kolida pole sügavat mõtet – ja kes oskaks ennustada, mis ootab ees sügisel? Paljud töö kaotanud inimesed on muutunud maailmas fakti ees, et oma uue töökoha peavad nad endale võib-olla ise leidma ning selle esimene büroo ei asu kusagil mujal kui nende enda köögis, magamistoas või paremal juhul garaažis – õnnelikud on need, kes kodust selle tarvis täiesti eraldi vaba toa leiavad.

Mõned kontrollküsimused iseendale enne veebipoodi suundumist

Kodukontorit sisustama hakates tuleb endalt küsida, mida te seal kodukontoris õigupoolest teha kavatsete. Sellele küsimusele on aastane kogemus ilmselt paljude jaoks juba vastuse andnud. Nii et enamuse jaoks on küsimus pigem – mis mulle praeguse koduse töökoha juures kõige rohkem närvidele käib?

Kas teil on vaja lihtsalt kohta, kus sülearvutiga istuda, või ruumi, kus pidada pikki telefoni- ja videokõnesid, hoida kõiki oma firma dokumente ja mõni vahel isegi juurde printida?

Kui teie kodu on teie uue ettevõtte esimeseks kontoriks, siis mis valdkonnas tegutsete – kas võib juhtuda, et mõnikord on ehk vaja pidada mitteformaalsem koosolek kolleegide või klientidega, keda võib-olla veel mõnda aega ühtegi kohvikusse kutsuda ei saa? Ja siis oleks ehk isegi kena pakkuda neile tass kohvi või klaas vett, lubada neil oma kodu tualetti kasutada? Kas kodust kontorit või töökohta kasutab üks või mitu inimest? 

Nendele küsimustele vastates saate tegelikult aru, kui suurt pinda, kui palju ja mis otstarbega mööblit te vajate ning kas kodu muudes ruumides peaks ka mingeid ümberkorraldusi ette võtma juhuks, kui kolleeg või klient neisse sisse jalutab.

Kodukontor ei ole mitte lihtsalt teie kodus asuv kontor, see on osa teie kodust ning peaks ülejäänud interjööriga moodustama harmoonilise terviku.

Valgus määrab kõik

Neil, kel kodukontoriks eraldi ruum puudub, tuleks oma töökoht sisustada akna lähedusse. Valgustuseks on võimalik kasutada ka sobivaid põrandavalgusteid, mis universaalsemaks kasutamiseks võiksid olla hämardatavad.

Ka eraldi toas asuvas kodukontoris peaks töökoht ideaalis asuma akna lähedal, nii et saaks vahetevahel aknast välja vaadates ka silmi puhata. USA silmaarstid soovitavad arvutiga tööd tehes reeglit 20 – 20 – 6. Iga 20-minutilise arvutiga töötamise järel tuleb vaadata vähemalt 20 sekundit kuue meetri kaugusele. Nii välditakse digitaalse silmavalu teket, mis ka paljusid Eesti inimesi alates nutiseadmeid kasutavatest väikelastest kuni arvutikasutajatest vanuriteni vaevab. Töölaua asend akna suhtes ja arvuti asend töölaual peavad olema sellised, et arvutiekraan ei hakkaks võistlema välisvalguse ja päikesega. Ka valgusti ei tohiks arvutiekraanil peegeldusi tekitada.

Enne mööbli tellimist mõõtke üle ruum ja ukseavad, et planeeritud mööbel mahuks ka tuppa sisse.

Valgusküllane kodukontor kahele on sisustatud soodsa Ikea mööbliga, ruumi üldmulje kujundamisel on määravaks töökohtade paigutus. Foto: Ikea.

Kuidas valida või tellida mööbel?

Kogusime kokku sisekujundajate nõuanded kodukontori sisustamiseks. Tavaliselt piisab kodukontori sisustamiseks lauast, toolist ja riiulist või sahtliboksidest.

Koduse töötooli ja laua puhul on oluline nii nende välimus kui funktsionaalsus, mis on erinev kontori omast – kui kontoris kasutab tooli tavaliselt vaid üks inimene, ei pruugi kodus olla võimalust igale pereliikmele eraldi töö- ja õppimiskoha sisustamiseks ning mööbel peab sobima kõikidele pereliikmetele.

Toolid. Kontoritoole on müügil tõesti laias valikus. Avatud planeeringuga ruumis ei soovita sisekujundajad kasutada klassikalist kontoritooli, mis oma stiililt liialt erineb ülejäänud kodust. Ka ei soovita tihtipeale koju plastdetailidega tooli – enamus kontoritoole seda aga on –, mis ei mõju kuigi hubaselt. Keegi ei soovi, et tema hästi ja kvaliteetsete materjalidega sisustatud kodus oleks robustne must ja valdavalt plastdetailidega töötool – mis sellest, et see tõesti toetab selga hästi.

Kodus on tihti parimaks lahenduseks tekstiilist kattega kontoritool. Kodukontorisse tooli tellides on oluline ka selle suurus, väga massiivne kontoritool koju ei sobi. Ratastega tool on kahtlemata mugavam ja seda on kergem õigesse asukohta liigutada, ent selle kasuks otsustades mõelge läbi, kas need rattad meeldivad ka teie põrandakattele.

Kirjutuslaud. Kõige klassikalisem kirjutuslaua mõõt on pikkus 120 x laius 70 x kõrgus 75 cm. Ent endale lauda valides saab arvestada just enda pikkusega, mis mõjutab laua kõrgust. Samuti mõjutab lauaplaadi suurust teie töö eripära, mõni vajab ruumi vaid arvutile ja kohvitassile, teine palju enamatele asjadele.

Seinale kinnitatav laud. Väga väikese korteri puhul võib kaaluda klassikalisest lauast loobumist ning kinnitada seinale tavapärasest kitsama lauaplaadi, mida tööst vabal ajal saab kasutada näiteks riiulina või külaliste tulles kasvõi baariletina.

Ronan & Erwan Bouroulleci loodud seinale kinnitatav laud Kaari võib väikeses kodus täita vastavalt vajadusele kirjutuslaua, baari või sügava riiuli rolli. Müüb Vepsäläinen.

Minimalistlik laud. Kodukontoris piisab tihti kõige lihtsamast lauast – neli jalga ja lauaplaat. Arvuti juhtmete jaoks võib lauaplaati valmistada spetsiaalse ava, et juhe ei vookleks pistikust arvutini mööda lauda, vaid tuleks õiges kohas läbi plaadi. Selline laud on ka väga hea, kui tuba on juba suhteliselt mööblit täis – see jätab kergema ja õhulisema mulje. Ent eritellimusel valmiva mööbli puhul peab varuma kannatlikkust – üldine ehitamis- ja sisustamisbuum on ooteajad pikaks venitanud.

IKEA on omamoodi kodukontori sisustamise kiirabi neile, kes vajavad lahendust kohe ja pole valmis nii-öelda rätsepalahenduse valmimist ootama. Foto: Ikea.

Sahtlitega kirjutuslaud. Sahtlid on väga praktilised väikeste esemete silma alt ära panemiseks, olgu nendeks siis kirjutustarbed, kalender või visiitkaardid. Sahtlid võib paigutada kõrvuti lauaplaadi alla või sahtliboksidena ühele või mõlemale poole lauda.

Esimesel juhul võib kasutada ka näiteks läbipaistvat klaasplaati, läbi mille on näha kogu sahtli sisu ja asjad on lihtsalt leitavad.

Ülestõstetava lauaplaadiga laud. Sahtlitest soodsam võib olla lauaplaat, mis on kogu suuruses ülestõstetav või millel on ülestõstetavate osad, mille alla jääb ruum, kuhu saab peita nii kaablid kui paberid-pliiatsid.

Kahekohaline laud. Kui kodust teevad korraga tööd kaks inimest ja eraldi töötube pole kas võimalik luua või selleks puudub ka vajadus, siis võib laud olla kahekohaline ja inimesed võivadki kõrvuti istudes tööd teha. Selline laud on kas lihtsalt pikema ja tugevama lauaplaadiga või ka keskelt toestatud.

Riiulid, sahtliboksid. Riiuli suurus sõltub kodukontori kasutaja vajadustest – samas saab vabaks jäävat osa alati kasutada tavalise raamaturiiulina.

Kirjutuslaua alla lükatava sahtliboksi suurus sõltub laua suurusest, klassikalised mõõdud on pikkus 48 x laius 45 x kõrgus 48 cm. Kui teil on kodus vaja kasutada ka printerit, siis on sahtliboks ka praktiliseks printerialuseks.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi toimetaja, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (174)