Arhitekt Mari Hunt: üksikul saarel jääkaruohu hirmus väikestes konteinerites elades õppisin vähest ruumi ära kasutama

Maidla Loodusmaja oli Eesti Arhitektide Liidu preemia VÄIKE 2020 nominent ning võitis publiku lemmiku tiitli konkursil Aasta Puitehitis 2020, nüüd on see nomineeritud Mies van der Rohe arhitektuuripreemiale. Foto: Feliks Volož.

Maidla ajaloolise mõisasüdame lähedal sooserval asuv 2020. aasta suvel avatud mikrohotell on nomineeritud tänavusele Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemiale, mis on kõige olulisem Euroopa Liidus välja antav arhitektuuriauhind.* Kõigest 28 m2 suuruse majutuskoha arhitektiks on Mari Hunt arhitektuuribüroost b210,  kelle eesmärk oli ehitada ümbritsevat loodust nii vähe mõjutades, et kõik rebased ja põdrad, kes olid harjunud seal kohas käima, ka hotellikülastajaid piiluma tuleksid.

“Kuigi minimajad on nii Eestis kui ka mujal maailmas populaarsust kogumas, sai meile kohe selgeks, et kui ajame taga erilisust, siis ei saa me minna kergema vastupanu teed ega püstitada valmis tehasemaja. Et Maidlas käinud klient ei leiaks kuskilt maailmas teist samasugust puhkemaja, siis valisime arhitekti, kellega koos hakkasime seda üsna hullumeelset ideed realiseerima,” räägib Susanne Org Maidla Nature Resortist, mis on minihotelli tellijaks. “Möödunud suvel saigi valmis esimene Loodusvilla (Nature Villa) ja tänaseks oleme saanud kinnitust, et turul on selle järele nõudlus ning liigume õiges suunas.”

Arhitekt Mari Hunt oli selliseks väljakutseks suurepärane valik, sest lisaks arhitektiteadmistele on tal ka väga erilised kogemused loodusest ning talle on loodusesse ja kooskõlas loodusega disainimine olnud südamelähedane juba pikka aega.

2013. aastal liitus ta pooleteiseks kuuks ekspeditsiooniga Franz Josephi maale Arktikasse.

“Franz Josephi maal üksikul saarel jääkarude ohu hirmus väikestes konteinerites elades sain kindlasti väga hea kogemuse, kuidas vähest ruumi ära kasutada ning kitsal pinnal hakkama saada,” ütleb Mari Hunt. “Iga ruumi nurk sai kasutusele võetud ning tegevused ruumide piires jaotatud.” Lisaks on talle andnud hea loodusetunnetuse koostöös RMK ja EKA sisearhitektuuri tudengitega kavandatud metsaonnid. Igal aastal töötati välja hulk erinevaid lahendusi, millest üks valmis ehitati. Neist tuntumad on metsakõlakojad Pähnis, linnuvaatlustorn Tuhu rabas ja Presidendi matkaraja installatsioon SILD. 

“Paar aastat tagasi süvenesin põhjalikumalt minimajade teemasse ja ehitasin ühe ka endale, lisaks sarnaseid maju teistelegi tellijatele. Nii et lisaks büroo igapäevasele tööle, kus laual on tavaliselt pigem suuremad objektid, eramud, kortermajad või avalikud hooned, on väga olulisel kohal ka väikesed erilised majakesed. Nendega saab palju rohkem loomingulisi piire katsetada,” ütleb Mari Hunt.

Maidla Nature Resorti väike tiim eesotsas omaniku ja investori Ragnar Sassiga on palju maailma eri paikades, ägedates loodus- ja elamushotellides ringi käinud ning selle põhjal süvenes tunne, et Eesti on oma puhta looduse ja vaikuse, metsade ja rabade poolest paljudele veel üks avastamata pärl.

Maidla Loodusmaja. Foto: Feliks Volož.

“Meie südameasjaks on väärtustada Eesti loodust ning meelitada inimesi linnast välja. Siiani on Eesti olnud populaarne peatuspaik näiteks meie põhjanaabritele, kes otsivad traditsioonilise spaa või sanatooriumi teenuseid, või Kesk-Euroopa matkalistele, kes siin jalgratta- või telgimatku teevad. Meie juurde võiks aga tee leida ka kiirema elustiiliga inimesed või suurlinna elanikud, kes samuti tahavad loodusega rohkem kontakti saada, aga samal ajal kogeda ööbimise juures ka kõiki mugavusi ja head teenindust,” tutvustab Susanne Org Maidla kontseptsiooni. “Kuna Maidla on ka logistiliselt väga mugavas kohas, vähem kui tund aega pealinnast, siis näeme, et näiteks mitmed Tallinna vanalinna hotellide kliendid võiksid vabalt veeta öö või minipuhkuse hoopis meie juures looduse keskel.”

Sellistele nõudmistele vastava majutuskoha projekteerimine looduslikult keerulisse kohta paneb paika väga ranged piirid, mille raamesse arhitekti töö peab mahtuma.

“Igasugused kitsendused meeldivad mulle väga. Hea, kui on olemas mingi raamistik, mille sisse hea disain ära mahutada. Siis tekib nii-öelda mitme muutujaga võrrand, mida lahendama peab hakkama – see teeb selle töö põnevaks,” näeb Mari Hunt sellistel kitsendustel hoopis positiivset mõju. “Maidla puhul lähtusime algselt sellest, et mis oleks minimaalne maja suurus, kus funktsioonid oleksid kõik ära paigutatud ja jääks ka veel veidi luksuslikuma hotellitoa mõõt. Siis rääkis loodus meie kasuks, suured panoraamvaatega klaaspinnad pakuvad ümbritsevat avarust ning pimedal ajal peegeldavad siseruumi. Kolmnurkse kujuga ruum mõjub ebatavaliselt, aga pakub just veidi teistsugust ruumielamust.

Lisaks oli oluline olemasoleva loodusega arvestamine, et ühtegi puud ei peaks maha võtma ning ehituse ajal oleks tagatud ligipääs.

Kui palju on võimalik olemasolevat loodust hoida sellisena, nagu see oli enne selle maja sinna tulekut. Oluline on, et kõik rebased ja põdrad, kes olid harjunud seal käima, ka hotellikülastajaid piiluma tuleksid.”

Maidla Loodusmaja. Foto: Feliks Volož.

Puit oli Mari Hundi jaoks väga loomulik ehitusmaterjali valik. Tema soov, mida tellija ka kuulda võttis, oli, et maja kõik välispinnad oleksid kaetud sama materjaliga, et hoone mõjuks ühe monoliitse mahuna. Materjalidest, mida oleks võimalik kasutada nii fassaadis kui terrassidel, oli puit väga loogiline valik.

“Selleks, et puit oleks võimalikult vastupidav ja vähem hooldust nõudev, aga samal ajal mõjuks ka veidi luksuslikumalt kui tavaline männipuidust terrassilaud, sai kasutatud termotöödeldud saart. Terrassi teeb erilisemaks erimõõdus kitsa laua kasutamine, oluline oli, et sama laualaius oleks nii fassaadis kui kui terrassidel. Lisaks mõjub puit seal kaskede all mõnusa sooja kontrastina ja seda nii suvise roheluse, kaamose kui ka lumega,” räägib Mari Hunt.

Loodus oli üks kolmest suurest vaalast, millele toetudes Maidla loodusmaja ehitati, teiseks kaheks on ajalugu ja arhitektuur-disain. Kodumaise toote ja disaini eelistamine on juba mõnda aega olnud tõusev trend ning Maidla loodusmaja on esimene majutuskoht, kus seda populaarsust nii suurel hulgal ära kasutatakse.

Ajaloo roll on kanda seni veel mahajäetud ilmega Maidla mõisakompleksil.

Kuna Maidla Nature Resort avati ajal, mil turismi räsisid erinevad pandeemiast tulenevad piirangud, on seni olnud klientideks üldjuhul eestlased, ja väga erinevad eestlased ettevõtjatest sportlaste ja muusikuteni. “Meie juures on abiellutud ja tehtud oma n-ö teisele poolele palju ägedaid üllatusi, mille õnnestumisele aitame alati maksimaalselt kaasa. Maidlast on saanud tänaseks ultimate private & romantic getaway gem,” ütleb Susanne Org. “Maidla on valitud suuresti seetõttu, et pakume eeskätt privaatset, ent sealjuures mugavat, luksuslikku majutust ja elamust keset loodust.”

*Mies van der Rohe arhitektuuripreemia on olulisim Euroopa Liidus välja antav arhitektuuriauhind. Iga liikmesriik esitab auhinnale väikese valiku arhitektuuriobjekte viimasel kahel aastal valminud projektide seast, kokku mitusada objekti. Nendest teevad arhitektuurieksperdid paarikümnest projektist koosneva valiku, mis jõuab auhinna mainekasse kataloogi. Nende seast valitakse viis finalisti ning neist omakorda 2022. aasta veebruaris võidutöö.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (183)