Eelmisel suvel kirjutasin meie Estonian Golf & Country Clubi näitel, et tänu viiruse levikule on tõenäoliselt olulisel määral kasvanud inimeste liikumisharrastus – tõenduseks meie enda klubi numbrid ning visuaalne vaatlus, sõites jalgrattaga tööle ja nähes, kui paljud inimesed nii üksinda kui ka perede kaupa kevadel ja suvel õues liikusid.

2021. aasta alguseks on üle maailma ilmunud üksjagu statistikat ja uuringuid, mis kinnitavad läbi aegade kõige kiiremat hüpet inimeste vabas õhus liikumises! Ette rutates vabandan oma kiidulaulu pärast kõikide sisealade harrastajate ja töötajate ees – 2020 oli katastroof väga paljudele spordiklubidele, koostegemistele ning võistlusspordile. Euroopa Komisjoni hiljutise raporti hinnangul ulatuvad Covid-19 mõjud kogu Euroopa spordisektorile kokku 49–57 miljardi euroni ning otsene töökohtade kadumise oht puudutab 0,9–1,1 miljonit inimest. Kirvega lüües võib arvutada, et Euroopa Liidu 447 miljonist inimesest moodustab Eesti osa 1,3 miljonit, 1/300 ehk Eestis võib otsene töökohtade kadumine spordisektoris pandeemia mõjude tõttu puudutada suurusjärgus 3500 inimest.

Mõju on olnud tegelikult kolossaalne ja väga paljudel läheb väga halvasti. Aga mida keegi ei osanud kevadel väga ette näha, oli see, et väga paljudel spordisektoris läheb ka väga-väga hästi, mis pikemas perspektiivis annab võimaluse kasvada ka spordiklubidel ja sisealade teenuste pakkujatel, kes siiani on saanud kõige enam pihta viirusepiirangute kehtestamisest. Kõik raportid ning uuringud, mis on maailmas viimastel kuudel ilmunud, kinnitavad rekordmüüke spordivarustuse müüjate puhul – alates jooksutossudest või jalgratastest kuni golfivarustuseni välja.

Näiteks elektrijalgrataste müük on paljudel rattatootjatel mitmekordistunud, kuna tavainimene, kes liibuvates pükstes sõita ei soovi, saab elektrirattal ikka nautida kondijõul veeremist, kuid vastutuules või ülesmäge saab ka abiks väikese mootori, et enne tööd ennast hingetuks ja higiseks ei peaks sõitma. Elektrirataste trend oleks vast ülespoole läinud ka ilma Covidita, kuid olukorda, kus tipprattaid (alates 6000–8000 € ja kallimad) ei ole saada või soovides selle soetada, pead ootama ligemale aasta või vähemalt pool, ei ole oma märjemates unenägudes näinud isegi kõige julgemad rataste tootjad ja müüjad.

Probleem jalgrataste saadavusel ei ole mitte niivõrd raamitootjates, vaid kogu tootmistsüklis, kus kõige nõrgemaks lüliks on täna komponentide pakkujad. Näiteks maailma kõige tuntuma rattakomponentide tootja Shimano probleemid rataste varustamisel on kogu rattaturul kõigile teada – neid lihtsalt ei ole ja heal juhul tulevad 2021. aasta suvel. Õnneks annab see võimaluse ka Shimano konkurentidele, kes on suutnud paremini hakkama saada, ning tõenäoliselt on sel aastal järjest enam näha rattaid ka teiste juppidega kui Shimano.

Rattatootjatega seoses on räägitud veel sedagi, et nii nagu vaktsiinide puhul, kehtib turumajandus loomulikult ka selles äris – juppe saavad kõige enne suuremad tootjad ning see võib tekitada olukorra, kus rasva koguvad järgmisteks aastateks (kasv kindlasti mõnevõrra pidurdub aastal 2022) rikkamad ja suuremad ning väikesed iseseisvad rattatootjad lakuvad haavu, kuna nõudlusele ei suudeta midagi vastu pakkuda.

Järgnevatel kuudel on oodata detailseid andmeid riikide statistikas ja börsiettevõtetelt, kuid kindel on see, et nii kiiret hüppelist kasvu ei ole viimastel aastakümnetel spordivarustuse müüjad näinud. Lisaks jalgratastele ja sporditossudele on uskumatut kasvu nähtud ka näiteks matkatarvete ning kanuude, paatide jms müügis või isegi linnuvaatluse teenuste pakkujate puhul – enamus aladel oli suvel USA-s kasv üle 50%. Viimase “ala” harrastajad on andnud muidugi oma suure osa binoklite nõudluse kasvule kogu maailmas. Kui investeerimishuvi on, siis tasub vaadata, mida inimesel õnnelikuks ja terveks eluks vaja läheb, ja oma raha sel aastal nendesse aktsiatesse panna. Päris GameStopi aktsia mahus ja kiirusel kasvu võib-olla oodata ei ole, aga pikk ja kindel kasv jätkub kindlasti ka sel aastal.

Ülisuur hüpe on toimunud ka minule südamelähedase ala – golfi harrastuses kogu maailmas ning vaatamata sellele, et paljudes riikides olid golfiväljakud pandeemia ajal kevadel suletud, on kasv olnud aasta lõikes väga suur. Suurbritannias on väljakud suletud muide ka praegu ning on arvatud, et Ühendkuningriigi valitsus lihtsalt ei soovi seda halba PR-i, kus otsusega sisetingimustes harrastussport sulgeda, kuid jättes lahti golfiväljakud, hakatakse vinguma, et “poliitikud jätsid enda rikastele sõpradele golfiväljakud lahti”. Olenemata sellest, et golf on ammu rahvasport ja ei maksa rohkem kui mis tahes muu harrastus (meil Jõelähtmes saab näiteks mängida piiramatult alates 39 € kuumaksega või 490 € aastamaksega), peetakse ka golfi hällis, Suurbritannias, golfi ikka veel elitaarseks harrastuseks ning poliitikud muretsevad eriti Põhja-Inglismaa valijate pärast, kes otsust vabas õhus golfiväljakuid lahti hoida ei mõistaks, sest golfimängijad on “teisest klassist”.

Aga meeldetuletuseks,

Eesti oli Euroopas üks kolmest riigist, kus golfiväljakud olid kogu 2020. aasta jooksul avatud, ning hea on tõdeda, et see on andnud võimaluse kasvada ka Eesti golfil ja golfimängijate hulgal.

Eks siin oli oma osa ka väga soodsal ilmal ja pehmel talvel, kuid olulisem põhjus on kindlasti paindlikes töötingimustes ning teadmises, et vabas õhus sõprade ja perekonnaga aega veetes ja ka kõige ohtlikumal pandeemia ajal distantsi hoides saab golfi harrastada väga turvaliselt. Maailmas on erinevad uuringud isegi viidanud, et tegemist on kõige turvalisema alaga, mida koos teiste inimestega harrastada. Inimesed ei pritsi mängu ajal tatti laiali ning on 75–100 ha maa peal hajutatult (ühel ajal mahub väljakule mängima ja sellele maa-alale ligikaudu 100–150 inimest).

USA-s kasvas kogu aasta jooksul mängitud golfiringide arv üle riigi 13,9% ning golfivarustuse müük kokku üle 10%, mis on suurim number vähemalt viimase 20 aasta jooksul. Euroopas on eri riikides nähtud mänguringide arvu suurt 20–30% kasvu, kuid loomulikult on turgudel, mis sõltuvad turistidest, nähtud ka kuni 70% languseid. Nii nagu mujal majanduses, on ka golfis ärimudeleid, mis on toetanud kasvu (riigis suur oma mängijate hulk), ning need, mis sõltuvad turismist, on katastroofi äärel. Näiteks Portugal ja Hispaania on saanud golfiturismi ärakukkumisega tohutult pihta, kuid eks see annab võimaluse jälle teatud seltskondadel 2021. aasta jooksul raskustes olevaid väljakuid kokku osta, konsolideerida ja läbi selle ka majandamist efektiivsemaks teha, kaotades samas väikeste äride näo ja unustades ajaloo…

Golfiharrastajate arvu kasv üle maailma on olnud nii suur, et nagu rattamüüjatelgi, on ka golfivarustuse müüjatel täna pikemaid probleeme teatud keppide ja varustuse tarnetega. Inimestel on vaba aega rohkem, enamusel raha rohkem kui kunagi varem (pole suudetud reiside peale ära kulutada!), ning otsus investeerida see enda ja pere tervisesse ning vaba aja veetmisse on pikas perspektiivis nii endale kui ka riigi tervishoiusüsteemile kasulik.

Trendide üle, mis spordimaastikul ja eriti harrastusspordis 2021. aastal jätkuvad, võiks arutada pikalt, aga tõenäoliselt on kõik nõus, et nii virtuaalsed treeningud, võistlused kui ka selle jaoks vajalikud seadmed jätkavad ka aastal 2021 plahvatuslikku tõusu. Maailma juhtiv spordirakendus Strava, kus enamasti on liikmeteks jooksjad ja ratturid, jagas enda platvormil statistikat 2020. aasta kohta.

• Näiteks maratonidistantse, mida läbiti üksinda, laadisid jooksjad Strava rakendusse üles 3 x rohkem kui aasta varem.
• Inimesed said tugevamaks ja kiiremaks – 55% jooksjatest tegi oma isikliku rekordi nii 5 km, 10 km distantsil kui ka poolmaratonidel.
• Strava kasutajad, kes olid aktiivsed mõlemal aastal, suurendasid oma treeningute korda kokku 13% võrreldes aastaga 2019.
• Naised vanuses 18–29 suurendasid oma treeningute üleslaadimiste hulka kokku 45,2% võrreldes koroona-aastale eelneva aastaga.
• Kõige rohkem kasvas jalutamiste üleslaadimine – kokku kolm korda!

Visuaalne vaatlus, millele loo alguses viitasin ning mille tulemusena nägin kevadel ja suvel varasemast palju rohkem inimesi õues liikumas, näitas veel ühte trendi, mis südame alt soojaks teeb: paljud issid-emmed liiguvad koos oma lastega õues ning teatud vanusest tegelevad juba ka harrastusspordiga koos. On see siis metsas sörkimine, talvel suusatamine või lihtsalt peredega rattaga sõitmine ilma sportliku eesmärgita. Ma loodan väga, et ka lapsed on saanud rohkem õue kui kunagi varem ning harjuvad elus selle tõttu rohkem liikuma, vähem istuma ja seeläbi olema õnnelikumad inimesed ning vähem vinguma. Vanemate eeskuju on siin nakkav.

Kui vaadata eelmise aasta statistikat ja liita sinna numbreid jaemüüjatelt, siis tundub, et aasta 2020 oli väga võimas aasta, mis pani vundamendi läänemaailmas kõige olulisema terviseohu – rasvumise peatumisele. Kui need trendid jätkuvad ka aastal 2021 ning veel enam 2022, kui ka koroona on maa pealt pühitud loodetavasti, siis on meil sellest lühikesest ja keerulisest perioodist võtta kaasa väärtus, mille vilju naudime loodetavasti aastakümneid.

Hanno Kross

Hanno Kross on Jõelähtmes asuva Estonian Golf & Country Club’i juht, kes püüab ennast vormis hoida jalgrattaga tööle sõites ning aegajalt sõprade ja perega golfiväljakul ühiselt aega veetes. Keskmise liikumisharrastajana käsitleb ta oma kirjatöödes südamele olulisi teemasid, mis enamus on seotud spordi, kehakultuuri ja selle seostega laiemalt meie ühiskonnas. Loe artikleid (10)