Ilmselt pole see enam kellelegi mingi uudis, et talisuplemisest on saanud eestlaste kõige enam levinud talvine ajaviitmise viis. Astusin minagi mõned nädalad tagasi selle reha otsa. Aga juhuslikke asju pole olemas ja kõigel, mida me teeme, on tegelikult oma põhjused ning tekkemehhanismid. Minu tee talvisesse vette kargamiseni nägi välja alljärgnev.

Rubriigis “Amatöör arutleb” mõtiskleb kunstnik Marko Mäetamm tema teele jäävate igapäevaste ja igavikuliste küsimuste üle.

Mul olid noorena ilusad pikad kollased lokkis juuksed. Sellised, nagu Zeppelini lauljal Robert Plantil omal ajal ja üldse kõigil korralikel 70ndate aastate rokkaritel. Mingil väga stressirohkel eluperioodil hakkasid need mul aga halliks minema ja vaikselt hõrenema. Kasv aeglustus ja pealae pealt läks karvkate kohe õige õhukeseks. Ma ei mäleta, kas ma lugesin seda kusagilt või mõtlesin ise välja, igatahes hakkasin ma endale hommikuti dušist vaheldumisi raudkülma ja tulikuuma vett pähe laskma, et ergutada niimoodi vereringet, mis siis omakorda ehk paneb mu juuksed uuesti natuke paremini kasvama. Loomulikult ei saanud ma seda protseduuri teha teisiti, kui läksin ikka üleni ihualasti duši alla, ja seega sai külma ja kuuma dušist osa mitte ainult mu hõrenev pealagi, vaid kogu keha. Alguses oli see protseduur päris vastik, aga harjusin üllatavalt ruttu ning sellest sai mu igahommikune rutiin. Juuste kasvu see nagu esile ei kutsunud, aga kõigele muule mõjus suurepäraselt. Isegi pidujärgse pohmaka võttis ära.

Marko Mäetamm

Mäetamm Marko on kunstnik. Tema töödes leiab kommentaare nii ta isiklikule elule kõige intiimsemal tasandil kui ka teda puudutavatele-mõjutavatele sündmustele meid ümbritsevas ühiskonnas laiemalt. Marko kirjutab ja joonistab Edasile sellest, mis tundub tema arvates oluline ja mis võiks korda minna ka Edasi lugejatele. Loe artikleid (99)