Paljusid häirib see, mis praegu meie ümber toimub, ja ma ei räägi pandeemiast, vaid sellest, kuidas me suhtleme inimestega meie ümber, kes ei ole meie, vaid nemad seal…
Ameerika filosoofi Ken Wilberi järgi oleme tulnud egotsentrilisest maailmast ja teel kosmotsentrilisse maailma. Tänaseks elab 70% inimkonnast etnotsentrilises maailmas, kus eksisteerivad omad ja võõrad ja vaenulikud. Maailmatsentrilises maailmas, kus ka teistsuguste veendumuste, kultuuri, maailmakäsitluse, religiooni ja seksuaalse sättumusega inimesed on päris inimesed, elab 30% inimkonnast – see võiks olla Euroopa Liit ideaalis.
Maailma parandamine tundub olevat tiba ambitsioonikas ettevõtmine, aga usun, et igaüks meist saab midagi teha, et luua mõtlemiseks ja seeläbi mõistmiseks tervem keskkond. Milline siis võiks olla mõtlemist ja mõistmist soodustav keskkond?
Mõttekeskkond (thinking environment) on Nancy Kline’i järgi suhtlusfilosoofia, mis tugineb väärtuspõhistele praktilistele rakendustele, mida tasub rakendada perekonnas, kogukonnas ja töises keskkonnas. Samuti toetub sellele kaasaegne pedagoogika ja üha rohkem rakendust leidev coaching.
Igasuguse tegevuse kvaliteet sõltub sellest, kui kvaliteetne on mõtlemisprotsess enne tegutsema hakkamist. Mõtlemise kvaliteet aga sõltub sellest, millise keskkonna me mõtlemiseks loome ja kuidas me seda hoiame.
Oma viimases raamatus “The Promise That Changes Exerything – I Won’t Interrupt You” toob Nancy Kline välja 10 olulist komponenti*, mis määravad mõtlemise kvaliteedi:
- tähelepanu – kuulamine ilma sekkumata, uudistades, kuhu mõtleja mõtetega jõuab;
- võrdsus – mõtlejad on võrdsed;
- kergus – loobumine kärsitusest ja hinnangutest;
- mõistmine – märkamine, mis on hea, ja selle tunnustamine;
- julgustamine – mõtlemise piiride kompamine, vabastades mõtleja soovist olla kellestki parem;
- tunded – tunnete näitame on vabastav;
- informatsioon – faktide esitamine, tunnetades sotsiaalset konteksti, paljastades eitused;
- erinevused – tuginemine meie loomupärasele erinevusele nii sotsiaalses taustas kui mõtetes;
- teravad küsimused – vabastades inimese eelarvamustest, mida on esitletud tõena;
- koht – sellise keskkonna loomine ja hoidmine, kus su olek ütleb “Sa lähed korda”.
Meid ümbritsev keskkond muutub paremaks, kui meil on keegi, kes kuulab ja aitab mõtteid selgeks mõelda ega arva, et kuulaja mõte on parem kui mõtleja mõte.
Mis saab minna viltu, kui me ei sega vahele, vaid usaldame mõtlejat, kellel on vastuse otsimiseks 90% rohkem informatsiooni kui see 10%, mida ta on pidanud vajalikuks meiega jagada? See on otsus usaldada inimest kui mõtlemisvõimelist olevust. Nõuandmine tekitab üldjuhul vastusesisu või suurendab abitust – küsimused loovad usaldust.
4-aastane laps küsib väidetavalt 390 küsimust päevas – kui palju küsime meie? Minnes kooli, nõutakse meilt õigeid vastuseid, mitte oskust ja julgust küsida õigeid küsimusi. Me jätame küsimata, sest arvame, et oleme ainuke rumal, kes ei saanud aru – ja nii läbi elu.
Mis tegi edukaks Steve Jobsi ja tänaseks kõige jõukamaks Elon Muski? KÜSIMUSED, millele nad asusid vastuseid otsima. Arengu eelduseks on käibetõdedele väljakutsete esitamine ja uudishimu kaudu vastuste leidmine. Uudishimulik inimene ei saa olla kuri ja vaenulik, ta on koostööle avatud, sest tahab teada ja mõista seda, mida ta veel ei tea.
Kuidas me tunneme end, kui peale esitlust küsime “On teil küsimusi?”, ja vastuseks saame piinliku vaikuse? Coach’ina on suurepärane tunne, kui klient ütleb: “Suurepärane küsimus, ma pole ise selle peale tulnud,” ja asub sellele vastust otsima, mitte sinult vastust ootama.
Ligi sada aastat tagasi õpetas Dale Carnegie sõpru leidma, täna aga otsime vaenlasi – sotsiaalmeedias, mis peaks justkui ühendama ja koondama, aga ajab hoopis sõpru tülli. Me ei küsi küsimusi, vaid kuulutame tõde, imetleme ennast ja anname hinnanguid ning sildistame neid, kes ei mõtle nii nagu meie.
Küsimused ja mõtestatud vastused ehitavad usaldust, üksteise mõistmist, suurendavad uudishimu ja viivad seeläbi avastuste ja lahendusteni. Headeks mõteteks on vaja head keskkonda ja seda me saame luua.
*10 komponenti tõi Nancy Kline esmakordselt välja oma raamatus “Time to Think” (2015).
Peep Aaviksoo
Peep Aaviksoo 30-aastase kogemusega tippjuht, millest viimased 9 aastat on ta olnud tegev EBS Executive Educationi juhina. Oma kutsumuse on ta leidnud coachingus, olles rahvusvaheliselt akrediteeritud Professional Certified Coach (PCC) ning aidates tänastel juhtidel ja juhiks pürgijatel sihte seada. Oma kolumnides jagab Peep juhtimismõtteid ja tähelepanekuid sellest, kuidas muuta oma tööelu rahuldustpakkuvamaks endale ja inimestele meie ümber. Loe artikleid (6)
