Pierre Cardin – moemaailma legendaarne suurkuju

Pierre Cardin. Foto: Shutterstock.

29. detsembril 2020 lahkus 98-aastasena elavate hulgast Pierre Cardin – self-made man, prantsuse elegantsi sümbol, moekunstnik, stilist, ärimees, disainer ja metseen, kes oli alati isepäiselt oma ideed järginud ning oma loominguga kogu maailmas imetlust tekitanud. Tuntuse pälvis ta oma kindla kordumatu stiiliga, milles avaldus talle ainuomane originaalsus vastuolus valitsevate tavade ja ettekirjutustega, alati mitu sammu oma ajast ees.

Südames ja sünnilt itaallane Pierre Cardin pidas 97-aastasena endiselt lugu distsiplineeritud päevakavast ning soovis kõigega kursis olla. Olulisemate tegevuste hulka kuulusid mõned visiidid nädalas oma moemaja ateljeedesse ning ikka pliiatsi ja paberiga igapäevaste visandite joonistamine. Ka väärikas eas üha uutest projektidest teada andes oli ta pilk terav, enesekindel ja õnnelik.

Pierre Cardini kaubamärk on esindatud enam kui sajas riigis, tehes Cardinist ühe enimtuntud prantslase maailmas. Ta on saanud ligi 100 rahvusvahelist Grand Prix’d moeloomingu, kunsti, disaini ja ärivaldkondade eest. Avangardistlik moelooja pälvis tähelepanu oma futuristliku stiiliga, mis on läbinud aastakümneid ning on endiselt tulevikule suunatud. Tema geomeetrilised ja julgelt uuenduslikud lõiked on jätnud jälje mitmele põlvkonnale ning innustavad kaasaegseid moeloojaid ning stiliste.

New Yorgi Brooklyni muuseum pühendas 2020. aasta algul moeloojale suure retrospektiivi “Pierre Cardin Future Fashion”. Näitus keskendus Cardini loomingu avangardsele olemusele ning tema mõjule väljaspool moevaldkonda, eksponeeritud oli 170 eset 1950ndatest kuni kaasajani välja, esindatud olid nii kõrgmood kui ka valmisriided, aksessuaarid, fotod ja filmid. Esemed ja illustratsioonid tutvustasid Cardini tegevusvaldkondi mööblidisainist kodutekstiili ja arvukate tarbeesemeteni.

Päritolu ja lapsepõlv

Pierre Cardin sündis nime all Pietro Costante Cardini Põhja-Itaalias 2. juulil 1922 põlluharijate peres ning oli kuue lapse hulgas kõige noorem. Kui Pietro oli kahe-aastane, otsustasid vaesunud vanemad kolida Prantsusmaale. Päritolule tähtsust omistades on Pierre Cardin öelnud, et tunneb end praegugi sisemiselt ikka itaallasena ja seda nii oma käitumiselt, tunnetuselt kui ka eelistustelt materjalide ning vormide osas.

Noorena Punase Risti teenistuses õppis ta raamatupidamist, kuid moevaldkond pakkus juba huvi. 14-aastasena alustas ta rätsepa õpipoisina Saint-Étienne’is. Peale sõda otsustas ta Pariisis oma unistuse teoks teha ning osaliselt ajendas teda üks kummaline seik. Täiesti ootamatult oli kohvikus kohatud ennustaja talle öelnud: “30-aastase karjääri jooksul ei ole ma näinud nii erakordset elu kui Teie oma. Teil saab olema hiilgav edu. Kuni elupäevade lõpuni saab Teie nimi olema tuntud kõikjal maailmas.” Ja erakordne noormees säilitas usu endasse terveks eluks.

Niisiis alustas Pierre Cardin tollases kuulsas Jeanne Paquini moemajas Pariisis, 1945. aastal osales ta Jean Cocteau filmi “Kaunitar ja koletis” kostüümide valmistamises. Alates aastast 1946 oli ta Diori moemajas, kus osales “New Looki” väljatöötamisel, mis oli murranguks sõjajärgses maailmas.

Cardin oli silmapaistev selle poolest, et oskas luua riideeseme ideest kuni teostuseni oma kätega.

Kuid 1950 lõi ta oma moemaja ja kogus kiiresti tuntust, 1953. aastal tuli ta välja oma esimese kollektsiooniga, mis koosnes peamiselt elegantsetest kostüümidest ja nn mull-kleidist (la robe bulle).

Suur läbimurre ja edu, mille eest moekunstnik on tänulik Pariisile

Pierre Cardin tegi suure läbimurde moemaailmas aastal 1959, kui tõi esimesena avalikkuse ette kõrgmoest inspireeritud luksusliku valmisriiete kollektsiooni, olles esimene elitistliku moe “demokratiseerija” ning tekitades seeläbi tohutu skandaali kõrgmoe ringkondades, kus ei olnud kohta kõrgmoe ja rahva riietumisviisi kokkupuutele.

Visionäärina oli Cardin mõistnud tol ajal ühiskonnas ees seisvaid muutusi. Vürtsi lisas ka asjaolu, et kollektsiooni demonstratsioon toimus esmakordselt kaubamajas (Le Printemps). Meestemoodki leidis tema näol uue joone arendaja, märksõnadeks mugavus ja elegants, mida reklaamiti stiilis “Pintsakud, milles võib hõlpsasti lahti kruvida auto polte, kuid samuti minna Windsori lossi”.

Pierre Cardini looming. Foto: Shutterstock.

Muusad

Pierre Cardini muusadeks olid jaapanlannast modell Hiroko Matsumoto, kaunis ja hinnatud näitlejanna Jeanne Moreau ning maailmakuulus priimabaleriin Maia Plissetskaja.

Meenutades Hiroko Matsumotot, ütles Pierre Cardin: “Tutvusin temaga 1957. aastal oma esimese Jaapani-reisi ajal ja teadsin otsekohe, et tahan temaga koostööd teha.” Nooruke suurte mustade silmade ja väikese valge näoga preili oli mannekeenina Jaapanis juba tuntud kui moekas uue ajastu sümbol, nii demonstreeris ta Cardini Jaapanis toimunud moeetendustel prantslase loomingut. See kohtumine tõi 23-aastase Hiroko ellu suure muutuse.

Moelooja oli jaapanlannasse armunud ning nähes temas moodsa naise kehastust, palus Cardin tal end Pariisis sisse seada ainuüksi temaga koostööks. Preili Hiroko võttis oma otsuse vastu alles 3 aastat hiljem ja siis sai temast esimene jaapanlanna, kes säras lääne moelavadel, tema enda sõnade kohaselt “esimene Jaapani ekspordiartikkel, kaugelt eespool Sonyst ja Toyotast”. Ta ei rääkinud küll sõnagi prantsuse keelt, kuid oma graatsiaga suutis ta kõiki hullutada ning mõistagi tohutult inspireerida moeloojat, kes ütles muuhulgas: “Tema kõnnak oli uskumatu – tundus, nagu hõljuks ta õhus iial maaga kokku puutumata.”

Cardin tegi Hirokost oma esimannekeeni, kes esitles moekunstnikust visionääri kõige ekstravagantsemaid rõivaid. Hirokost sai samuti tol ajal moes olnud jaapani elukunsti sümbol. Otsemaid peale esimest moedefileed Pariisis aastal 1960 tahtsid kõik moeajakirjad eksootilist ja avangardset preili Hirokot – nagu teda nimetati – oma esikaanele. Pierre Cardin oli armunud tema läbitungimatusse salapärasse ning elegantsi. Enne teisi moelavade kuulsusi sai temast super tippmodell, keda kõik ülistasid, ning ta on jäänud seniajani ainukeseks jaapanlannaks, kes tõusis moemaailmas ikooni staatusesse. Muuhulgas suutis ta vaoshoitult ning elegantselt edasi anda oma põhimõtte, milleks oli vabadus vastukaaluks eelarvamustele ja harjumuspärasele. Nii loobus ta 1967. aastal modellindusest, eemaldus Pierre Cardinist, abiellus Henry Berghaueriga – üks Cardini firma juhtidest – ning proovis isegi näitlejaametit. Hiroko Matsumoto suri oma elupaigas Pariisis 2003. aastal.

1960ndate algul tekkis Pierre Cardini ja Jeanne Moreau vahel aastaid kestnud tugev kiindumussuhe. Näitlejatar jättis päevapealt senise Chaneli-stiilis riietumise – ta oleks tahtnud iga päev osta ühe Cardini kleidi, kui see olnuks jõukohane, et kohtuda imetletud moeloojaga. Pierre Cardin aitas välja kujundada tal oma riietumisstiili ning moehuvi. Moekunstniku ja suure näitlejanna sõprus jäi püsivaks. Elu suurimaks kahetsuseks pidas Cardin, et sellest suhtest ei sündinud last.

Pierre Cardini looming. Foto: Shutterstock.

Maia Plissetskaja tutvus Pierre Cardiniga 1971. aastal Prantsusmaal Avignoni festivalil. Moelooja mälestus sellest on kirgas: “Nägin teda “Carmeni” etenduses ja armusin silmapilkselt.” Baleriinist sai aastakümneteks tema muusa, kellele Cardin kinkis üle 30 oma loodud kleidi ainuüksi baleriini sõpruse eest. Niisiis vapustas Plissetskaja lisaks oma kunstile publikut neis ennenägematuis kleitides lavale astudes.

Olles oma stilistiks valinud Cardini, jäi ta tollele truuks: “Ta on geniaalne, mu eelistus stilistide hulgast kuulub talle. Cardin on loonud minu teatri- ja kinokostüümid – need on kuninglikud kingitused!” Imetlusväärsed kostüümid asuvad praegu Moskvas Bakrušini muuseumis. Aastal 1998 esitlesid Plissetskaja ja Cardin oma etendust “Mood ja tants” Kremlis. Pierre Cardin leidis palju inspiratsiooni Plissetskaja isiksusest ja kunstist, ta sõitis Moskvasse üle 30 korra ainuüksi selleks, et näha Plissetskajat tantsimas.

Märkimisväärne panus moe arengusse

Väärides globaalset autasu oma elutöö eest, on Pierre Cardin 70-aastase karjääri jooksul saanud kõrgeid autasusid, nende hulgas Prantsuse Kõrgmoe Kuldne Sõrmkübar (Dé d’Or de la Haute Couture Française) aastail 1977, 1979 ja 1982 ning Auleegioni Ordeni Komandöri kraad.

Aastal 1992 valiti Pierre Cardin esimese moeloojana auväärse Kaunite Kunstide Akadeemia liikmeks. Aastal 2020 avati Californias Palm Springsi kuulsal Walk of Starsil talle pühendatud täht kirjega “Pierre Cardin – Designer Futurist”.

Teksti kirjutamisel on kasutatud väljannetes Le Figaro, (Figaro Culture; Figaro Madame), Stiletto  ja Les Echos ilmunud artikleid.

Artikli autor Tiina Richard on filoloogiharidusega kultuurihuviline.