Õigusteadlaste päevadel Tartus pidas õiguskantsler Ülle Madise kõne sellest, miks on väga ohtlik kaasa minna mõttega, et raskel ajal tuleb kõikidel ühise hüve nimel loovutada tubli tükk oma privaatsust, ettevõtlusvabadust, liikumisvabadust, eneseteostusvabadust jne. See pole mitte ainult ohtlik, vaid sellest poleks ka kasu.

Mõtteid kõnest:

• Vabal ajakirjandusel, ametnikel, kohtunikel, sõltumatutel institutsioonidel ja loomulikult ka rahva mandaadiga otsustajatel lasub praegu väga suur vastutus. Seejuures rahva mandaadiga otsustajatel on raskem; meil, kel pole kohustust hetke-emotsioonidega kaasa joosta ja meeldida, peaks olema mõnevõrra kergem.
• Mitte mingil juhul ei tohi kambaeufooriale mitte hetkekski järele anda. Ükskõik kui suur see hirm või vaimustus parasjagu pole, meie asi on iga hinna eest kaitsta tõestatud fakte, loogikat, tuvastatud põhjuslikke seoseid. Niimoodi me kaitseme ühiselt Eesti tulevikku – ja muide ka neid poliitilise mandaadiga otsustajaid, kes on omamoodi väga keerulises seisus.
• Raskeid aegu on ilmselt igal inimpõlvel üle elada. Kui rääkida sellest sajandist, siis on vast kolm lainet: 2001. World Trace Centeri tornid; 2008. Lehman Brothersi kollaps ja sellele järgnenud ülemaailmne majanduskriis; ja nüüd siis Covid-19. Kolmes laines oleme me kogenud, kuidas avalikkust püütakse uskuma panna, et otsustajad on alati teeristil. Üks tee – see halvem muidugi – on õigusriiklus, põhiõiguste kaitse. Ja teine tee – elude päästmine, tervis, julgeolek, turvalisus, majanduslik heaolu. Ent see ole teerist, üks ei välista teist. Ka pikaajalistes avalikes huvides on see, et kõik piirangud, kõik muudatused, mis tehakse, on põhiseaduspärased, põhiõiguste ja erinevate vastanduvate hüvede hoolika kaalumise tagajärg, põhinevad faktidel, teadusel, loogikal.
• Kõvakäelisel ja põhiõigusi hülgaval, demagoogiaga vürtsitatud lähenemisel ei ole mõtet. Nimelt asi on inimloomuses. Ajalugu näitab, et inimese loomuses on võimu korrumpeerumine. Mida suurem ja tasakaalustamatum võim, seda rohkem korrumpeerib. Ja teiseks, inimestel tekib protsest, väsimus. Meetmetest, mis hetkel ehk tundusidki head (paneme kõik tuppa luku taha, hüüame igal tähavanurgal “koroona tagane”, et oleks pidev ärevusfoon), saab inimestel ühel hetkel villand.
• Praegu võiks olla õigussotsioloogia renessanss või kuldaeg. Sest õigussotsioloogia selgitab seda, kuivõrd on võimalik õigusnormide ja sunniga inimeste käitumist pikaajaliselt ja tulemuslikult mõjutada. Paraku on nii, et käsud, keelud, piirangud, mille vajadust enam ei mõisteta, viivad paratamatult käegalöömise, protesti, vastutöötamise ja ka reeglite rikkumise üldise heakskiitmiseni.