Kuhu minna, mida teha? Edasi kultuurisoovitusi – detsember

Foto: Iryna Arakhouskaya/Fotografiska Tallinn.

Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.

Mäng

CARDS AGAINST HUMANITY. A PARTY GAME FOR HORRIBLE PEOPLE.”

Kui väljas käia ei tohi või lihtsalt parasjagu ei julge, aga suhelda ometigi tahaks, ei jää muud üle, kui vahetada sõpradega arstitõendeid, et olete kõik terved, ja kohtuda kellegi antibakteriaalses kodus. Tänaseks päevaks on turul paras hulk täiskasvanutele mõeldud lauamänge, mis kombineerituna paari pudeli hea veiniga tagavad naerukrambid.

“Cards Against Humanity” nimeline kaardimäng teatab, et alustab see, kes käis viimati kakal, VÕI kui teie seas on Hugh Jackman, alustab tema hoolimata sellest, millal ta viimati kakal käis. Edaspidi tuleb kaardipaki abil vastata küsimustele nagu – mis siin haiseb? Võib-olla haiseb nii, nagu James Bond kohtleb oma naisi, aga teinekord nagu vale koha peal joodeldamine, su enda jube iseloom, prints Philip või liiga pikk jutt. Minu jutt on ka liiga pikk ega pooltki nii naljakas kui see poliitiliselt (äärmiselt) ebakorrektne kaardimäng ise. Mängu saab osta või välja printida siit: www.cardsagainsthumanity.com

Näitus

  • Fotografiska Tallinna erinäitus “Valgevene tulevik naiste väega”

Võltsitud valimistulemustest ajendatud Valgevene massimeeleavalduste algusest on möödunud enam kui sada päeva ja olukord on jätkuvalt pingeline. Fotografiska Tallinna erinäitus “Valgevene tulevik naiste väega” toob vaatajateni kohalike fotograafide Darya Burakina, Iryna Arakhouskaya, Nadia Buzhani ja Volha Shukaila kaamerasilma läbi ausad, valusad, ebamugavad, aga ka erakordselt inimlikud lood Valgevene naistest, kes vaatamata kohalike võimude jõupingutustele ei ole loobunud unistamast paremast riigist. Esmakordselt avab Fotografiska näituse nii 1. korruse kohviku seintel kui ka virtuaalses galeriis.

Foto: Nadia Buzan.
  • August Künnapu maalinäitus “ELU. Maalid 2003–2020” Rakvere Teatri galeriis

Rakvere Teatri galeriis on 2. veebruarini 2021 avatud August Künnapu maalinäitus “ELU. Maalid 2003–2020”. Eksponeeritud on valik selle perioodi töid Künnapule omaste teemadega: argielu stseenid, inimeste portreed (Ants Antson, Michelangelo Antonioni jt), sport, arhitektuur ja kassid. Kõik portreteeritud tunnevad elamisest elevust. Rakvere elanike rõõmuks on välja pandud kunstniku maalid “Pauluse kirik Rakveres” (2003) ja “Väljakutse Rakvere linnuse varemete lähistel” (2014).

August Künnapu näitus “Elu”.

Künnapu on kirjutanud oma viimases maaliraamatus “∞” (2018) järgmised read, mis haakuvad hästi käesoleva näituse kontseptsiooniga:

“Maalikunst on kõige vahetum, loetavam, kuid samas aeglaseim kunstidest. Tänapäeva rahmeldavas maailmas, sekunditega üles- ja allalaadimise ajastul püüab maalikunstnik rahustada tormajaid, tema amet ei nõua akusid, kiiret internetti ega elektrit. Vaja läheb lõuendit, värve, pintsleid ja mängulusti. Seda viimast jääb paraku tänapäeva ühiskonnas ja kunstis järjest vähemaks. Tänane kunstnik püüab tulutult üle võtta uuriva ajakirjaniku ametit ning ümber jutustada ühiskonnas toimuvat, unustades aastatuhandeid kunstnike vahenditeks olnud kompositsioonitaju, värvi- ja huumorimeele. Emake Maa on võimas ja reguleerib ise ületarbivat ja keskkonnavaenulikku elu vulkaanide, maavärinate, uputuste ja muude vahenditega. Kunstniku võimuses ei ole seda kontrollida. Usun, et kunstniku roll tänapäeva ühiskonnas on vaadata endasse, leida enda kese ja anda edasi inimeseksolemise erinevaid vorme ning julgustada inimesi olema rõõmsad ja positiivsed.”

Arhitektuurituurid

Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud tuurid on viinud meid betoonitehasesse, Linnahalli, Lutheri ärimajja, Kopli liinidele, Põhjala tehasesse ja veel mitmesse põnevasse kohta.

Detsembris toimuvad ekskursioonid nii eesti kui vene keelt rääkivate giididega Balti Manufaktuuri. Kuuldavasti saab peatselt uudistada Pirita purjespordikeskust ja Patarei vanglat. Püsi lainel ja jälgi eelinfot!

Film

Sotsiaalmeedia on tõeline Pandora laegas. Kassipiltide jagamise ja klassikaaslastega ühenduses olemise meediumitest on saanud keskkonnad, mis panevad sind end naabriga võrdlema, põhikooliaegse klassikaaslase ekspeikaga poliitika teemal kaklema või hoopis tellima toodet, mille olemasolust sul varem aimugi polnud. Mõnel läheb eriti halvasti ja talle hakkab tunduma, et Maa on lame. Lapsed ja noored näivad arvavat, et teavad täpselt, mida nad sotsmeedias teevad, vanemad inimesed jällegi uskuvat, et mis avalikult avaldatud – nagu vanasti ajalehes –, on kindlasti kontrollitud ja tõde. Vähestel on aga tõeline arusaam nende platvormide toimimisest ja tegelikest eesmärkidest. Sellest, kuidas sa enda kohta pahaaimamatult infot jagad, kuidas toimivad algoritmid ja kui manipuleeritav on sinu teabeväli.

Jeff Orlowski “The Social Dilemma” räägib kõigest, mida vanasti oleksid pidanud vandenõuteooriaks, ja samas ka sellest, mida enda arvates juba tead. Oled seda filmi juba näinud? Vaata uuesti. Film on saadaval ka Netflixis.

Raamat

  • Liisi Ojamaa “Kahel lahtisel käel”

Doris Kareva ja Andres Aule koostatud raamat võtab kokku kogu Liisi Ojamaa varakatkenud elu töö, kus leidub punkluulet, linnaluulet, armastusluulet, ängi, rõõmu, dekadentsi, leppimist, müüre ja maju, kevadet ja suve, ootust ja lootust, ning mida läbib ergastava voona salapärane maa-alune jõgi. Raamat, mis ühtaegu põlvkonna manifest ja isiklik dokument.

  • Tõlkeraamatud

“Sageli saab otsustavaks, miks mõne raamatu loen lõpuni ja teise mitte, selle raamatu tõlge. Viimastest aastatest meenub kaks raamatut, mille eestikeelne versioon on olnud nii hea, et ajab külmavärinad peale. Esiteks Emmanuel Carrère’i dokumentaalsugemetega romaan “Limonov” Indrek Koffi tõlkes. Siiani olen lummatud, kuidas saab säärast pöörast ja roppustega pikitud teksti nõnda elegantselt eesti keelde ümber panna nii, et kogu mahlakas Vene elu jõuab lugejani täisvärvides, hetkekski labasusse libastumata. Hoopis teise tonaalsusega on aga Julian Barnesi “Aja müra”, mille on erakordselt tabava tunnetusega eesti keelde pannud tõlkija Aet Varik. Kunsti ja võimu suhteid lahkav romaan nõukogude ajal tegutsenud vene heliloojast Šostakovitšist on hõrk, valus ja mõtlemapanev.” (Aari Lemmik, Edasi paberajakiri #7)

Muusika

  • Mart Avi album “Vega Never Sets”

Eesti ekstsentrilisima artpoppari Mart Avi uus album “Vega Never Sets” on juba tähelepanu äratanud väärikaimais välisväljaandeis. Sel kõlab popp, mis on ühtaegu ultramoodne ja universaalne, mitte kunagi aga üheselt mõistetav, sest mis on kunst ilma salapärata. Hinge tungivaid meloodiaid toetab senisest konkreetsem produktsioon: sündid, biidid ja elektroonikamanöövrid jätavad kõlapilti palju õhku, muusikalised käigud on aga rõhulised ja nõudlikud.

  • Rita Ray aastalõpukontsert ERM-is

Rita Ray on ainulaadne artist meie muusikalavadel – diivalikku souli, suitsust R’n’B-d ja 70ndate maiguga diskot esitav lauljatar on vaatamata oma noorele eale suutnud üllatada Eesti publikut jõulise vokaali, hingestatud live-kontsertide ja enda kirjutatud loomingu mõtestatud sõnade ning meeldejäävate meloodiatega.

23. detsembril toimuv aastalõpukontsert Eesti Rahva Muuseumis Rita Ray 5-liikmelise bändiga toob lavale souli, vanakooli R’n’B ja diskomuusika. Piletid saadaval siit.