Poliitikas käib meil viimasel ajal täiesti uskumatu plärtsumine. Tatti lendab kahte lehte sellise hooga, et kui seal kuskil vahel oleks endiselt Savisaar, oleks tema kurikuulsatel vihmavarjutüdrukutel käed-jalad küll tööd täis.

Kui jääda uskuma teatud vanemaid meesterahvaid, peaks kõige rohkem kartma mingeid müstilisi salakavalaid homosid. Vähemalt niimoodi räägitakse, et homod trügivat heterode magamistubadesse, luba küsimata. Peida oma Dormeo Ortopedic, sest nad hüppavad sellel vedrud katki! Kuskilt on mingil tabamatul hetkel välja ilmunud ka termin “homopropaganda”, mis Google’isse kirjutades annab tervelt 170 000 vastet.

Jaa, ma tean, valijale on vaja mett mokale määrida. Jaa, ma tean, et tõenäoliselt toimub samal ajal kuskil ka midagi sellist, millelt on skandaalitsemise abil vaja tähelepanu eemale saada. Aga teate mis? Ma pole elu sees nii palju geide ja nende õiguste peale mõelnud kui praegu. Ennevanasti oli teiste inimeste seksuaalne orientatsioon minu jaoks mingi suvaline taustateema, millesse ma ei süvenenud. Samamoodi nagu ma ka ei vaeva oma pead küsimusega, et miks kõik inimesed pole täpselt ühepikkused.

Susan Luitsalu

Susan Luitsalu on kirjanik, teletegija, hedonist ja maadeuurija. Tema elu ja karakterite märkamist on tunnustanud nii lugejaid kui kriitikud. Teda on auhinnatud ka Aasta kirjanik 2020 tiitliga. Susan kirjutab oma kolumnides linnaelust, sellest, kuidas tema elu näeb ja mis tähelepanu tõmbab. Loe artikleid (17)