Case study. Rootsi peaminister lahendab kohaliku “Porto Franco” küsimust

Stockholm. Foto: Shutterstock.com

Rootsi peaminister istub tugitoolis, võtab sõõmu auravat kohvi ja vaatab rahulikult Strömgatanile. Heliseb telefon.

– Tere, siin Herman Ripa, tegelen kinnisvaraarendusega sadamas, suur projekt!

– Tere Herman, olen tõepoolest sellest kuulnud, millega saan aidata?

– Koroona on mõjunud raskelt, vajame ellujäämiseks laenu.

– Kuidas nii raskelt? Kinnisvaraturul oli kevadel mõningane pidurdumine, kuid üldiselt ju tänaseks hea tervise juures?

– No ilmselt oli meie plaan liiga agressiivne, võtsime liigselt riske.

– Aga laenudeks on ju pangad, miks sa valitsuse poole pöördud?

– No me oleme juba väga kõvasti laenanud ja pangad küsivad väga kõrget intressi.

– See ju äriprotsessi normaalne osa, kui risk kasvab, siis tõstetakse intresse?

– No pigem ei taha nad meile üldse rohkem laenata …

– Hmm, pankades on väga veenvad riskiosakonnad. Ju siis nad näevad, et see projekt pole elujõuline.

– Sel juhul ähvardaks meid pankrot, kogu sadamaala jääks väga koledaks. Milline häbiplekk kogu riigile!

– Ei ta jääks koledaks, võlausaldajad ehk pangad võtaks lihtsalt kontrolli. Nad müüks selle objekti lihtsalt järgmisele kinnisvaraarendajale edasi, tema sisendhind oleks sinu pandud omakapitali võrra väiksem ja projekti elujõulisus kasvaks. Ega see T8 kaubanduskeskus ka jääks ju suletuks kui valesti arendanud praegune omanik pankrotti läheks, teine operaator tuleks ja ehk suudaks paremini juhtida.

– Ärme nüüd lähe mingitesse mustadesse tulevikuutoopiatesse. Ma ikkagi helistan konkreetse ettepanekuga.

– Nii?

– Mul oleks umbes 30 miljonit laenu vaja. Pangad küsivad umbes 5-6% intressi sellise arenduslaenu puhul. Mis oleks, kui riik laenaks mulle 1-2% intressiga, see tähendaks et sisuliselt ma säästaks aastas vähemalt 1,2 miljonit ja saaks seda raha kasutada n-ö valitsuse toetamiseks.

– Kuidas see saaks olla loogiline, et riik laenab madalama intressiga kui pank??

– No riigil ei ole otseselt krediidikomiteed ja ka aktsionäre, kes pahandaks madala intressi üle.

– Aga on ju kodanikud, kelle õigusi valitsus peaks kaitsma!

– Need ei oska ju eriti arvutada?

– Tundub, et sa oled ajamasinaga 19. sajandis oma pakkumisega. See oleks ju poliitiline enesetapp, kui ma sellise tehingu teeks – Rootsi avalikkus ei andestaks eales riigile nii kahjulikku tehingut, siin puudub majanduslik loogika, inimesed nii palju oskavad küll arvutada.

– Aga su erakond ju teatavas rahalises pinges?

– Üks erakond peaks põhja minema, kui oma rahaasjadega hakkama ei saa, mitte selliselt raha võtma.

– Ohjah, Rootsis on ikka raske äriasjadega …

– Jah, eks alati on kultuuriliselt sobivamate turgudena olemas Sudaan, Nigeeria, Turkmenistan, Eesti jt.

Allikas: Kristjan Lepik Facebook.

Loe lisaks: Jüri Ratas: annetuse seostamine Porto Franco laenuga on meelevaldne

Kristjan Lepik

Kristjan Lepik

Kristjan Lepik on tootejuht globaalses tehnoloogiaettevõttes MOVE Guides. Loe artikleid (39)