Rene Jakobson: paaril kontserdil olen pildistamise sootuks ära unustanud. “Fookuses fotograaf”

Raadio Tallinna ja Jazzkaare koostöös sündis idee tuua valgusvihku need, kes jäädvustavad festivali pildis. Valmis viieosaline sari “Fookuses fotograaf”, kus kaamera ees võtavad istet Sven Tupits, Liis Reiman, Kaupo Kikkas, Siiri Padar ja Rene Jakobson ning vaataja saab aimu muusikafotograafia rõõmudest ja väljakutsetest. Kindlasti on andunumad kontserdikülastajad neid silmanurgast märganud. Kuid lisaks nende märkimisväärsele pildimaterjalile, mida nad meile aastate jooksul on pakkunud, mida me neist päriselt teame?

Fotograafiaga on Rene Jakobson kokku puutunud lapsepõlvest peale. Tõsisem huvi, eriti loodusfotograafia vastu, tekkis digifotograafia tulekuga. Veel kümmekond aastat tagasi võttis enamuse tema ajast argitöö IT-valdkonnas, kuid siis imbus sinna tasahilju kontserdifotograafia ning mõned aastad tagasi jazziedendaja auhinnaga pärjatud Jakobson on tänaseks Jazzkaare püsiosa. Omamoodi kontserdifotograafia maskott, võiks lausa öelda. Ta tõdeb, et kokku käib ta pildistamas umbes 200 kontserdil aastas, nii jazzi, pärimus- kui ka klassikalise muusika vallas. Olgu Jazzkaar, Tudengijazz, Viljandi Kitarrifestival, Sõru Jazz või Eesti Muusika Päevad – Jakobson on kohal.

Mõtteid videost:

  • Mulle loodus meeletult meeldib. Lapsepõlv möödus kõik looduse keskel. Tahtsin seda teistega jagada ja hakkasin loodust pildistama. Muusikaarmastus on ka väga tugev olnud – ise ma kahjuks ühtegi pilli ei mängi, laulda ka ei oska. Seda suurem on see võlu sellest imest, mida tehakse laval, kuidas see üldse kõik võimalik on. Need kaks armastust ühel hetkel pidid ilmselt kokku saama.
  • Tõuge tuli healt sõbralt Kaupo Kikkaselt, kellega olime palju koos looduses käinud. Kuna ta ilmselt teadis mu muusikaarmastust, siis tiris ta mu Jazzkaart pildistama. Siis oli kõik. Siis nii jäi.
  • Püüad ju alati midagi huvitavat, põnevat ja ootamatut teha. Eks sa siis püüadki rohkem emotsioone. Siis oledki õnnelik, kui need emotsioonid on kinni püütud ja vaatajal tekib ka kontserditunne, isegi kui ta pole seda kontserti näinud. Mõnikord on see päris suur väljakutse. On ju teatud artistid, kes kogu kontserdi aja ei liigu eriti ja näoilme on ka täpselt sama. Siis on vahva väljakutse, kas sealt ikka õnnestub mõni põnevam pilt välja meelitada.
  • Ma olen üldse kergesti liigutuv. On palju selliseid hetki, kus on väga ilus – ma olen võimeline pisara poetama ja ennast täiesti ära unustama. On olnud paar kontserti, kus olen jäänud niimoodi muusikat kuulama, et olen pildistamise ära unustanud. See oli Tigran Hamasyani kontsert – mul oli suu lahti ja ma ei tea, mis nägu ma võisin olla. Kuulasin teda ja siis mingil põhjusel avastasin, et peaks ikka pilti ka tegema.
  • Teine vahva kontsert oli suvel Saaremaal Triigi Filharmoonias, kus oli New Wind Jazz Orchestra ja Kristjan Randalu. Täiesti ennastunustav olek oli. Õnneks oli pikk kontsert, mitme lisalooga, said pildid ka tehtud.

Raadio Tallinn pakub sagedusel 103,5 ja aadressil raadiotallinn.err.ee segamatut muusikavalikut neile, kes ihkavad oma tegevuste saateks muusikat – olgu see siis kodus, kontoris või autos. Samas ei suhtu nad sellesse helide valikusse ükskõikselt, vaid ootavad rikkalikku värvigammat ja meeleolu. Igal täistunnil saab Raadio Tallinnast kuulata ERR-i raadiouudiseid ning õhtuti BBC ja RFI programme.