Päästeamet koostöös Kapo, politsei- ja piirivalveameti ning prokuratuuriga kutsuvad üles inimesi teavitama nende valduses olevast lõhkematerjalist ning ohtlikest relvadest, vahendab portaal Lugejakiri.ee. Lisaks sellele loetakse nüüd ka kõik üle 10 aasta vanad hoidised keemiarelvade hulka ja neistki tuleks politseid teavitada.
Kampaania eesmärk on vähendada kodudes leiduva ohtliku lõhke- ja keemiamaterjali ning seadusega keelatud relvade hulka, aga ka meelde tuletada, et lõhkematerjali ning (keemia)relvade vabatahtliku loovutamise eest ei karistata. Samuti ei järgne karistust vanade hoidiste vabatahtliku äraandmise eest.
Vanad hoidised kui potentsiaalsed keemiarelvad
“Eesti kodudes ja keldrites leidub rohkesti vanu ja lausa igivanu hoidiseid, mis ohustavad koduomanikku ennast, aga ka naabreid ja lähedasi,” selgitas Põhja-Eesti pommigrupi juht. “On oluline teada, et vanade hoidiste keemiline koostis võib ajapikku muutuda ja neist võib saada üliohtlik keemiarelv, mille tagajärjed on ettearvamatud.”
“Hoidise roostetanud kaane alt välja pääsenud gaas või vana klaasist hapukurgipurgi plahvatus võib tegelikult lõppeda väga traagiliste tagajärgedega ning lisaks ohustatud eludele kaasneb sellega kindlasti ka ulatuslik majanduslik kahju.”
“Näiteks ei pruugi ebastabiilsete hoidiste tõttu olla ohutu küllatulnud sõpradele midagi viina kõrvale pakkuda,” sõnas pommiekspert.
Näiteid ohtlikest hoidistest on palju
Viimane traagilisem juhtum ulatub aastasse 2010, kui Tallinnas Kuldnoka tänava kortermaja keldris plahvatas just väga vana hapukurgipurk, mis pani kaane pealt viskama ka mitmel teisel lähedal asunud vanal hoidisel.
“Kuigi õnnetuses sai otseselt viga ainult valel ajal vales kohas olnud kojamees, kelle erinevatest kehaõõnsustest pidi hiljem laialilennanud hapukurke lausa kirurgiliselt eemaldama, oleks võinud tagajärjed olla oluliselt suuremad, kui samal ajal oleks antud keldrit külastanud näiteks mõni lasteaialaste delegatsioon,” selgitas pommirühma juht.
Üle 10 aasta vanad hoidised nüüd keemiarelvad
Lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine ehk plahvatuse tekitamine, lõhkeaine, lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise või selle osa ebaseaduslik valmistamine, valdamine, soetamine, hoidmine, üleandmine, edasitoimetamine ja turustamine on kriminaalkorras karistatav. Alates sellest aastast loetakse ohtlike materjalide hulka ka üle 10 aasta vanused hoidised, mida seaduses määratletakse nüüd kui potentsiaalseid keemiarelvi.
2020. aasta suvel läbi viidud uuring näitas, et vaid ainult ca 1% Eesti elanikest pidas üle 10 aasta vanuseid hoidiseid ohtlikuks.
Relvaseaduse järgi peab iga inimene, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning sellest aastast alates ka üle 10 aasta vanuseid hoidiseid, sellest viivitamatult politseid teavitama ja leiu üle andma.
“Leiu üleandmiseks soovitame esimesel võimalusel ühendust võtta kas oma kandi piirkonnapolitseinikuga või helistada häirekeskuse lühinumbril,” lisas pommirühma juht.
Mitte mingil juhul ei tohi lõhkeainet, detonaatoreid, relvi ega hoidiseid ise päästekomandosse või politseijaoskonda viia. Selle asemel tuleb helistada numbril 112, anda teada täpne asukoht ning edastada lõhkematerjali, ebaseaduslike relvade ning ohtlike vanade hoidiste kohta nii palju infot kui võimalik. Ohtlikule materjalile tulevad järele demineerijad, toimetavad selle ohutusse kohta ja teevad kahjutuks.
Kampaania kestab oktoobrikuu lõpuni, kuid koju jäänud ohtlikke hoidiseid saab loovutada ka muul ajal.
Lugejakiri.ee
Lugejakiri on Eesti kõige usaldusväärsem ja tõsiseltvõetavam uudisteallikas. Loe artikleid (20)
