Hedvig Hanson: praegu on “hullumaja”

"Karje". Edvard Munch. Foto: Wikipedia

Mu vanem poeg oli viieaastane, kui küsis oma äkilise loomusega väikevennalt: “Kas tahaksid lahti saada kuradikesest endas? Sa pead hästi kiiresti jooksma ja ütlema: “Kurat, lase minust lahti!”. See oli naljakas. Tõsi, otsene muumitrollimultika mõju, ent ometi õiges kontekstis ja mõtlemapanev – kui me mõjume teisele inimesele, kellega koos elame, kuidagi häirivalt, tuleb meil hakata end kasvatama. Sellest võiks olla kasu nii teistel kui ka eelkõige iseendal.

Kõikidest meie iseloomu iseärasustest ja erivajadustest ei jõuaks ühe artikli jooksul rääkida, aga võtan siis seekord ette just selle kuradi. Kuradi, mida me väljendame keeleliselt, kas otse sarvilist nimetades või siis läbi vandesõnade. Tegelikkuses peegeldavad need sõnad ju ka meie sisemaailma ja võiksime olla tähelepanelikud, kuidas me väljendume, sest sõnal on energia ja jõud.

Ma ei oleks vist selle teemani jõudnud, kui üks sensitiivne naine, kellega tutvusin mõned päevad tagasi, poleks sellele viidanud.

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid viimastel aastatel tegelenud üha enam ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa. Kel huvi rohkem Hedvig Hansoni maaelu kohta teada saada, siis tema raamat “Kirju mandrilt” räägib suures osas just aastaringist maal, tegevustest ja tundmustest, kergustest ja raskustest, mis maaeluga seotud. Loe artikleid (75)