Kliimasoojenemist arvestades seisab inimkond täna silmitsi tõsiste väljakutsetega. Küsimus on planeedi Maa päästmises ning selle pärandamises meie tulevastele põlvedele. Selleks tuleb meil teha aga rohepööre ning saavutada kliimaneutraalne majandus. Eestimaise energiaettevõttena on Alexela võtnud ambitsioonika eesmärgi muutuda hiljemalt 2030. aastaks CO2-neutraalseks – s.o 20 aastat varem kui Euroopa Liidu ühine eesmärk.
Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja sügisnumbris, mis on saadaval suuremates lehekioskites. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta ka digiajakirjana.
Kliimasoojenemisest on räägitud palju ja teravalt, kuid tihti jääb tunne, et need teemad ei köida inimesi piisavalt, eriti aga Põhjamaa inimesi, sest ilusad soojad suveilmad on Põhja-Euroopas pigem erand kui reegel. Ka riikide endi soovid ja plaanid on olnud ambitsioonikad, kuid ühisest eesmärgist – peatada kliima soojenemine – on seni vaid kaugenetud. Kliimasoojenemisest hakati teravamalt rääkima juba 1980ndatel aastatel ning esimene rahvusvaheline kokkulepe kasvuhoonegaaside vähendamiseks võeti vastu Jaapanis Kyotos 11. detsembril 1997 ja nimetati seetõttu Kyoto protokolliks. Kõnealune protokoll jõustus alles 2005. aasta veebruaris ning selleks ajaks oli kasvuhoonegaaside emissioon oluliselt suurenenud. Paljud riigid, sh Euroopa Liit, olid oma heitmete vähendamises edukad, kuid sellised suurriigid nagu USA ja Hiina ei olnud seda mitte. Veelgi enam, nende heitmete suurenemine rikkus kogu pildi, mistõttu CO2 heitmed perioodil 1990–2009 hoopiski suurenesid ja seda koguni 40% võrra.
