Vice Versa: Kelly Vask & Seltskond Pargis

Seltskond Pargis ja Kelly Vask. I Fotod: Kertu Kuusla, I Frank-Leander Sapego.

Noortebändi konkursi selleaastane võitja, laulja-laulukirjutaja Kelly Vask kohtub soulitundega kooslusega Seltskond Pargis. Souli leidub küll mõlemas: nii Kelly Vaskile omases emotsionaalselt küpses tämbris ja lüürikas kui ka alternatiivmeeste humoorika filtriga lüürikas, kidrakäikudes ja bassigruuvides. Hot damn. 

Kelly Vask andis pärast Noortebändi konkursi võitu välja oma esimese EP nimega “She Sin(g)s”, millelt kuuleb noore muusiku mitte enam eneseotsimist, vaid enesemääratlemist tugeva laulukirjutajana. Tugevaks teeb Kelly ka fakt, et ta on oma muusika – lisaks kirjutamisele ja loomisele – ka algusest lõpuni ise produtseerinud. EP on kogumik, kus autentset eneseavamist, helidega katsetusi ja usaldust.

Seltskond Pargis – mõnusate meloodiate, kidrakäikude, bassigruuvide ja magusate, soulivihjega vokaalidega muusika. Päris elu loogikatihe lüürika. Nende eelmisel aastal ilmunud album “6 pala öisest pealinnast” on täis eestikeelset kvaliteeti sõnas, helis ja stiilipuhtuses, sõidutades olukorrast olukorda. Autorid tirivad kuulajat – kel hea jook käes, unustatult võbelemas – mööda linna ringi. Lood mingist vanast ägedast autost, täpselt õigel volüümil taustaks mängimas.

Fookuses on Kelly Vaski eluline pala “LIE” ning koosluse Seltskond Pargis naljakalt tüütut peoööd kirjeldav uus videosingel “00:12”.

Kelly Vask kooslusest Seltskond Pargis: “Täiega selline päikeseloojangu ajal autoga kruiisimise muusika”

“Kui ma nüüd oma hallide ajurakkude vahel hullult sorin, siis meenub küll, et keegi kunagi saatis mulle nende EP “6 pala öisest pealinnast” kuulamiseks. Umbes nii, et “Tšeki seda, Sulle raudselt meeldib!”. Kui nüüd uuesti kuulasin, siis tuli meelde, et jah, mulle täitsa meeldis. Aga mul vist oli tol ajal parasjagu mingi ingliskeelse muusika laine peal ja Seltskond Pargis kuidagi kadus kõige muu vahele ära, mis on kurb. Et seda vahepeal mitte-kuulamist tasa teha, kuulasin nüüd EP-d umbes viis korda vähemalt. Täiega selline päikeseloojangu ajal autoga kruiisimise muusika. Vokaal on nagu mesi. Ja tõesti, eesti keele eest boonuspunktid. Mulle endale tundub, et sellist muusikat on inglise keeles palju lihtsam teha, või noh, esimene impulss on inglise keeles tekst kirjutada. Aga Seltskond Pargis on läinud (minu jaoks) keerulisemat teed mööda ja see meeldib mulle,” kirjeldab Kelly Vask.

“Esimese salmi alguses oli kaheks taktiks selline tunne, et läbi arvutiekraani tuleb käsi ja virutab mulle vastu pead ühe Cartooni ja Jüri Pootsmanni “I Remember U” refrääniga. See süntekas ilmselt viis mu korra mingile teisele rajale. Aga siis sain hoopis pai ja päikeseloojang ei jäänud seisma ning kütus autos ka ei saanud otsa. Lihtsalt selline naljakas seos tekkis.

(Ääremärkus: “I Remember U” on ka lahe lugu, aga seda ma kuulan tavaliselt siis, kui päike on juba loojunud; ühtlasi oleks väga üllatav midagi sellist Seltskond Pargis repertuaarist leida.)

Minu jaoks eriti magusa tekstiga lugu, muigasin terve laulu. Nii hästi on laulu sisse pandud täpselt need asjad, miks mulle ei meeldi rahvarohketes klubides-baarides-pubides käia. Kohe meenus, kuidas üsna hiljuti sain terve pudeli šampust ja topsitäie õlut endale krae vahele. “Mees, ära trügi” – no ausalt. Kuidagi meeldivalt sooja vaibiga lugu, perkussioon ja kitarr toimivad ülimõnusalt omavahel koos ja vokaali delay toob kerge jaheda briisi, et päris üle ei kuumeneks.

Kui grammike tahta norida, siis esimeses salmis veidi-tsipa-tsipa häirib vokaali puhul ebatäpsus, aga ega ma isegi pole kuldkõri ja alati puhas. Kindlasti maitse asi ka. Aga mitmehäälsus on alati minu tassike teed, pluss oktaav ülevalt meloodia annab alati metsikult juurde. Ehk õnnestub tulevikus Seltskond Pargis kontserdile ka jõuda, lood on mul juba enam-vähem peas ja hea meelega lähen nõksun nende taktis,” analüüsib Kelly Vask kohalikku soulitundega bändi ja unistab kontserdist.

Seltskond Pargis artistist Kelly Vask: “Kõige väljapaistvama elemendina tema muusikas ujub pinnale kindlasti vokaalne sooritus”

“Pean tunnistama, et kokkupuude Kellyga on olnud minimaalne. Olen teadlik, et ta astus üles Noortebändi konkursil ning kõrvaotsaga olen sattunud ka tema loomingut kuulma. Kõige väljapaistvama elemendina tema muusikas ujub pinnale kindlasti vokaalne sooritus, tugev kontroll ning sealjuures usutav rahulikkus, mida kohtab muusikas aina vähem,” räägib Kelly Vaskist koosluse Seltskond Pargis solist Hyrr Innokent Vainola.

“Esimese asjana hakkas kõrva bass, mis kõrvetab end kiirelt kõrvatrummile ja ajukoorele oma huvitava, põrkuva rütmikaga. Täitsa huvitav oleks isegi kuulata “skelett-varianti” bass+vokaal+rütmika. Usun, et juba seal minimaalsuses peidaks end mingi ürgne võlu. Minu repertuaaris leiaks see laul palju räpasema kuue, instrumendid läheks läbi masinatest, mis teeks kõlad õlisemaks ja higisemaks ning viiks veidi proportsioonist välja.

Laul edastab minu jaoks nostalgia hõngu segaduse ja igatsuse emotsiooni. Justkui mõne sarja kolmanda hooaja viimane osa, kus lugu võtab kokku hooaja jooksul lahti rullunud suhtearengu botaaniku ja arheoloogi vahel, kes tutvusid Norras välitöödel. Kogu ühiskond näeb nende suhet kui tabu ning hooaja lõpus lepivad nad omavahel kokku aja ning asukoha vanas kalurikülas, et üheskoos varastatud paadiga ära põgeneda. Arheoloog vannub ühiskonna survele alla ning ei ilmu kohale, ning see teadmine imbub vaikselt taimeteadlase ajusagaratesse. Režissöör: “Võte! Vihm! Istu nukralt mudasse! Laul! Kaamera fookusest välja ja tiitrid!” Laul võtab oma kulgeva loomuga ajajärgu kokku, kuid ei lahenda täielikult ära. Midagi jääb veel õhku kripeldama,” mõtiskleb Hyrr Innokent Vainola Kelly Vaski loo üle.

Vice Versa on Edasi rubriik, kus artistid kirjeldavad vastastikku teineteise muusikat.

Liisi Voolaid

Liisi Voolaid

Liisi Voolaid toimetab igapäevaselt muusika- ja kommunikatsioonivaldkonnas, toetades kodumaiseid artiste, ettevõtmisi, üritusi ja teeb kaastööd meediaväljaannetele. Suure osa oma ajast veedab Liisi ka DJ rollis, mängides mõnusatele inimestele enda lemmikmuusikat, mille ühisnimetajateks on soul, funk, mahe värskus ja maailma tummiseima gruuvi aluseks olev pill – basskitarr. Liisi kirjutab Edasile muusikast ja sellega seotud inimestest, püüdes tuua nende olemust lugejatele lähemale. Ja inspireeruda. Loe artikleid (42)