Tänavu juulis toimunud Baltoscandali etenduskunstide festival Rakveres oli tõenäoliselt ainuke etendajate ja publikuga kohapeal toimunud festival Euroopas, mis hoolimata koroonakriisist ja protsesside seiskumisest ka ära peeti. Iiris Viirpalu kohtus festivali kunstilise juhi Priit Rauaga ning ühe Baltoscandalil etendunud lavastuse autoritega, et rääkida tänavusest festivalist ja sellest, kuidas kevadised sündmused, eriolukord ja kroonakriis mõjutasid teatrimaastikku ning lavastajate tööd.
Baltoscandal oli vist ainuke festival, mis sellisel veidral perioodil Euroopas ära peeti?
Priit Raud: Jaa, tõenäoliselt küll. Nüüd, juulis, on neid toimunud veel. Aga ma tean, et oli mitteametlikke festivale, kus koroona inimesi ei huvitanud ja tehti. Näiteks Ida-Euroopa riikides, kusagil pargis, nii et kunstnik pidi olema karantiinis, aga tegelikult ei olnud. Ükski Euroopa riik ei lasknud juunis inimesi siseruumidesse ja meiegi alustasime 1. juulil. Kui esimene etendus algas, oli see esimene teatrisaalis toimuv etendus pärast koroonat. Ja see ütleb kõik ära: mitte keegi ei ole sellist asja enne teinud, ei olnud millegagi võrrelda. See oligi kõige raskem, et polnud ühtki referentsi, nii tehniliselt kui ka südametunnistuse mõttes.
Iiris Viirpalu
Iiris Viirpalu on lõpetanud semiootika ja kultuuriteooria magistri ning tegutsenud aastaid nii kultuurikorraldaja kui ka vabakutselise kriitikuna. Ta on kirjutanud arvustusi, arvamusartikleid ja teinud intervjuusid kultuuriväljaannetele. Iiris on Edasi kultuurirubriigi kaasautor. Loe artikleid (51)
