On reede pärastlõuna ning heliseb telefon. Hea tuttav helistab ja küsib, et kui tahad veidi rohkem matkata, nii 50 kilomeetrit, siis millist matkarada või piirkonda ma Lõuna-Eestis soovitaksin – kõige parem on ju küsida kohalikult.
Ma ei ole matkaradade boss, mulle küll väga meeldib jalutada nii metsas kui ka linnas, aga konventsionaalsetele matkaradadele satun üliharva. Aga soovitan Koiva jõe äärset ala või Karula rahvusparki – kui ma ei oleks kummaski elus käinud, siis teaksin, et mulle avaldaksid mõlemad esmakohtumisel head muljet.
Rääkisime siis veel paar minutit telefonis juttu ja tuttav ütles, et tahaks seeni ka korjata – mul oli just äsja Facebookis pilt, kus avastasime tütardega metsas kukeseeni.
Vaata, seentega on küll praegu Lõuna-Eestis selline lugu, et seeni on kõikjal. Seened ei ole kalapüük, kus on vaja teada nõnda täpset kohta või omada eelnevaid oskusi. Küll aga on vaja seente leidmiseks tunda natuke mustrit, siin kaks kõige lihtsamat soovitust pühapäevaseenelisele.
- Peatu autoga seal, kus ilusa metsa kõrval tundub olevat padrik.
Istutatud ja hooldatud metsade kõrval on tihti selline lehtpuudest padrik. Tegelikult see ei ole padrik, vaid ainult üks lehtpuude front, mille taga algab mingi hetke pärast jälle hõredam mets. Seeni on lademetes tihti just selles üleminekukohas, kus padrikufront saab läbi ja algab hooldatud mets, aga kuna need teeäärsed lehtpuud on hooldamata, siis tundub võimatu, et selles kohas seeni on, ja seenelised nendest kohtadest metsa eriti ei sisene.
- Otsi üldse metsas kõikvõimalikke üleminekuid.
Seened ongi tihtilugu seal, kus ühest metsatüübist saab teine. Kus vanast metsast saab noor mets, kus metsa sisse on tõmmatud kraav, kus on vanad teed. Ka raiesmike ääred, noorte metsade algused ja lõpud jne jne. Ära käi metsas ringi ainult kenas männikus, otsi üleminekuid, seal on seentel tihti pesad ja salakodud. Head seeneõnne!
Mina käin seenel paar korda aastas ning saak ei ole üldse tähtis, tähtis on metsas liikumine ning uute kohtade avastamine. Ma võiksin olla professionaalne edukas seenekütt, aga mul on targematki teha ning lisaks mulle meeldib, kui seened on toit, mille kõik samal päeval ära sööd. Oi kui hea oli see seenekaste, mille singiga, värske kartuli, oma tomatiga ja oma soolakurgiga reede pärastlõunal oma suveköögis pintslisse keerasime. Loomulikult on metsas ka väga palju mustikaid, otsi üles magusamad.
Aga mida ma siis ikkagi soovitaksin Valgamaal teha?
Kui sa ei viitsi seenel käia, siis söö metsajärve ääres lamades tomatit ja värsket kitsejuustu. Kuidas see käib? Sõida Kopra Karjamõisa hoovile ning soeta kilode viisi tomatit ja muud värsket kraami ühelt Eesti karismaatilisemalt ja suuremalt mahetootjalt. Mune võid ka Jüri käest kilo kaupa osta, sul kuluvad need marjaks ära. Pärast seda helista meile ja ütle, et tuled, ning saad värsket kitsejuustu. Meile peab ette helistama selle pärast, et meil ikka see värske kitsejuust olemas oleks ja keegi kodus oleks.
Seejärel sõida või matka mõne järve äärde, mida on Valgamaal lademetes. Täiskasvanud inimestele, kes on ujumislembesed ja veits pikka rohtu ei pelga, soovitaks Karula Pikkjärve ning lastega peredele soovitaks Õdri järve. Loomulikult on nende kahe järve ümbruses veel kümneid järvi, seega avasta ise ka midagi.
Aga kui mulle meeldiks ikka mingi konkreetne huvitav koht, karakter ja lugu?
Täiesti arusaadav, ega isegi ei viitsi alati metsas uidata – siin siis kolm kohta ja miks neid peaks külastama. Need küll vist kõik ei asu otseselt Valgamaal, aga noh Valgamaa ja Vana-Võromaa või üldse Lõuna-Eesti on siukesed voolavad mõisted, et vahet pole, kus miski asub. Kindlasti tuleks neisse kolme kohta ette helistada ning kindlasti proovi asju nii sättida ja rääkida, et nende juhtkarakterid võtaksid Sinu seltskonna isiklikult vastu.
Otepää lähistele Valgjärve küla juurde tuleb tootmine, mille sarnast Eestis mujal ei ole. Hakatakse tootma erinevaid jooke ja püreesid. See, kuidas Sulev näitab oma uut tootmishoonet ja kuidas need korrused järjest lähevad maa alla, on rohkem kui huvitav. Väljast vaatad, et suhteliselt tavaline tootmishoone, aga ekskursiooni käigus saad aru, et see on mäe külje sees ning nii järjest laskud allapoole. Las Sulev räägib Sulle ka oma elukaarest, see on rohkem kui huvitav.
Film on üks asi, teine asi on see, kuidas asjad saavad uue hingamise. See on nagu olümpia või jalgpalli MM-i puhul põhiküsimus, et mida staadionitega pärast sündmust peale hakata. Aga elame ajastul, kus asjad teisenevad ja saavad uueks. On huvitav see lugu, et Vargamäe on Eestis kolimas teise kohta. Kindlasti osale võimaluse korral filmi-Vargamäe eestvedaja, metsamehe Mart Eriku loodusretkel. Ja las Mart räägib Sulle ka lugusidi oma elukaarest, see on rohkem kui huvitav.
- Vanaema Aed ja Leno takobaar
Tiia Morfin kasvatab vanu taimi Karula rahvuspargis ja nädalavahetustel teeb tema kaasa Leno head Mehhiko toitu. Need on suured karakterid, mine kae Tiia taimi ning ampsa takosid ja burritosid ja mida kõike veel. Need on karakterid, kel on oma elukaarest Sulle rääkida lugusid mitu päeva.
Kõige tähtsam on kohata huvitavaid inimesi, kes teevad midagi, kes loovad midagi uut, mitte ei rõhu ainult oma erilisusele. Avatus on nõnda tähtis turismimagnet, et seda ei mõista kunagi ükski eurofond vms.
Ole siis selline turist, kes võtab ise ette ning suhtleb inimestega. On heatahtlik kõigi vastu ning hoiab inimesi, lapsi ja koerakutsikaid. Seikle suvaliselt – seal, kus on palju õhku, ruumi ja vabadust. Pärast kolid nagunii Valgamaale elama.
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (151)
