Andres Viisemann: kuidas tänases olukorras investeerida?

Andres Viisemann I Foto: LHV

Aktsiahindade tõus jätkus ka juunikuus. Euroopa ettevõtete väärtust järgiv Euro Stoxx 50 indeks kerkis dividende arvestades kuuga 6,4% ja USA suurimaid ettevõtteid koondav S&P 500 indeks tõusis eurodes mõõdetuna 0,7%. Aktsiaturgude kiire taastumine märtsikuu madalseisust on olnud ootamatu ja muljet avaldav: nimetatud kaks indeksit olid juuni lõpu seisuga aasta algusega võrreldes kõigest vastavalt 12,4% ja 3,2% madalamal tasemel. Tõusu ei ole takistanud ka asjaolu, et maailmamajanduse taastumise kiirus ja ulatus on endiselt ebaselge.

Väärtpaberiturge on toetanud keskpankade ja valitsuste enneolematud stiimulipaketid ja toetusprogrammid. Need on aidanud hoida ettevõtteid elus ja riikide majandust käimas ning taganud teatud normaalsuse.

Suurtest abimeetmetest hoolimata kaotab Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul maailmamajandus sel ja järgmisel aastal viiruse tõttu 11 triljonit eurot. Värskeimate prognooside alusel kahaneb sisemajanduse koguprodukt üle maailma tänavu umbes 4,9% (aprillikuu prognoos oli –3%). Seejuures kujuneb euroala majanduslanguseks tõenäoliselt üle 10% ja USA sisemajanduse koguprodukt väheneb umbes 8%.

Stiimulil on oma hind

Raha kühveldamisega loodetakse saada ettevõtted ja tarbijad kiiremini uuesti jalule, kuid tegu ei ole tasuta lõunaga. Kui 2020. aasta alguses prognoosis USA rahandusministeerium 1 triljoni dollari suurust eelarvedefitsiiti (umbes 5% SKP-st), siis juunikuu lõpus paistis, et selle aasta puudujäägiks kujuneb pigem 3,7 triljonit dollarit (umbes 18% SKP-st).

Euroala valitsuste eelarvete puudujäägiks tuleb Euroopa Komisjoni prognoosi järgi tänavu 8,5%. See suurendab avaliku sektori võlakohustuste suhte SKP-sse 2019. aasta 86%-lt 2020. aasta lõpuks ligikaudu 103%-le.

Paratamatult tekib küsimus, kui pikaks ajaks jätkub keskpankadel ja valitsustel püssirohtu ning kuidas hakkavad suuremad laenukohustused mõjutama majanduskasvu tulevikus. Juba enne Covid-19 pandeemiat oli võlakoormus peaaegu kõikjal maailmas väga kõrge ja seda mitte ainult valitsussektoris. Võiks arvata, et madalate intressimäärade tõttu ei ole see praegu kõige põletavam probleem, kuid lõdvast rahapoliitikast hoolimata tekib järjest rohkematel ettevõtetel oma võla teenindamisega raskusi.

Ettevõtteid, kelle kogu tulu läheb intressimakseteks, kutsutakse zombiettevõteteks. Kui selle sajandi algul oli USA ettevõtete hulgas nn zombisid alla 5%, siis see osakaal on aasta-aastalt aina kasvanud ja jõudnud praeguseks ligikaudu viiendikuni, ja seda olukorras, kus riskivabad intressimäärad on ka USA-s kahanenud peaaegu nullini!

Kui keskpangad ei taha tekitada suurt pankrotilainet, saab intressimäärade tõstmisest äärmiselt keeruline ülesanne. Teisalt aga võib hinge vaakuvate firmade elus hoidmine tuua majanduses kaasa ressursside ebatõhusama jagunemise ja produktiivsuse väiksema kasvu.

Kuidas sellises olukorras investeerida?

Nagu mainitud, paiskavad keskpangad praegu ringlusse triljoneid dollareid, ostes kokku nii valitsuste kui ka ettevõtete võlakirju (seejuures järjest riskantseimaid), ja isegi ettevõtete aktsiaid. Väärtpaberiturgudel ei määra õiglast hinda enam ammu mitte ostjad ja müüjad, kes hindavad ettevõtete kasumeid ja nende kasvu, vaid keskpankade rahapoliitika. Sellega pumbatakse olemasoleva vara hind üles sõltumata kassavoost, mida see vara pakub.

Kui riskivabade võlakirjade intressimäärad on negatiivsed, muutub isegi zombiettevõte väärtuslikuks, olgugi et see kasumit ei teeni ja ei ole kindlust, et ta kunagi hakkab seda teenima. Sellises keskkonnas tunnevad end mugavalt spekulandid ja ignorandid ning turgu suunab ahnus ja hirm rongist maha jääda.

Märtsikuu langus pakkus suurepärase võimaluse investeerida taas mõistlikult hinnatasemelt aktsiaturgudele. Nüüdseks on ettevõtete kasumikordajad suurematel turgudel tõusnud taas 20-st kõrgemale, mis tähendab vähem kui 5% tootlust juhul, kui ettevõtted kasumeid ei kasvata.

Sellises olukorras eelistame meie pigem investeerida börsivälistesse varadesse, mille tootlus on mõnevõrra suurem või risk väiksem. Näiteks juunis panid LHV pensionifondid nurgakivi Tallinnas Uus-Mustamäe naabruskonnas järgmisele kahele üürikortermajale, sest me usume Eesti kasvuväljavaatesse. Manufaktuuri kvartalis on nüüd juba üle aasta olnud turul 127 üürikorterit, mis on suutnud edukalt teenida pensionifondi osakuomanikele tulu.

Pandeemia esimene laine võib küll selleks korraks möödas olla, kuid kriisi majandusmõju ja tagajärjed annavad tunda veel pikka aega. Investeeringuid valides on mõistlik lähtuda eelkõige ettevõtte ja projekti prognoositavast kassavoost. Lihtsalt lootusest, et meil õnnestub investeering tulevikus kallimalt edasi müüa, investeeringu analüüsiks ja ostuotsuse tegemiseks ei piisa.

Investeering, mille väärtus tõuseb ainult tänu lihtsale, kuid paljulubavale loole kiiresti, võib sama kiiresti väärtust ka kaotada. Selle kohta saab tuua minevikust hulga näiteid. Investeerimine on pigem maraton kui sprint.

Allikas: LHV finantsportaal

Andres Viisemann

Andres Viisemann

Andres Viisemann on LHV pensionifondide juht. Loe artikleid (7)