Meediaülevaade: naabrid räägivad. 18.07

“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Kriis tõi klassidevahelised traagelniidid taas nähtavale

Soomes ollakse üldiselt harjunud mõttega, et sealne võrdsete võimaluste heaoluriik tähendab tagatud turvalisust ja toimetulekut kõigile. Kuid piisab mõnel vapustusel ühiskonda raputada – nagu nüüd koroonakriisil – kui hakkab selguma, et tegelikkuses on suur vahe heaoluriigi turvavõrgu kohal oleva privilegeeritud ühiskonnaosa (oma korter, krediitkaart, haridus, kindel töökoht, suvepuhkus, töötervishoid ja üks mõjukamaid passe maailmas, millega saab reisida peaaegu kõikjale) ja sellest läbi pudenenute vahel. Loe edasi: YLE

Soome teedel käiks nagu väike sõda

Alles me äsja kuulsime uudistest, et Soomes hukkus ühe ööpäevaga liikluses 8 inimest ning tõesti  – käesolev  aasta on kujunemas seal liiklussurmade mustaks aastaks.

Kui aastal 2014 püsiti veel liiklussurmade vähendamisega graafikus (eesmärk aastaks 2025 100 liiklussurma aastas), siis sealt edasi on asjad läinud allamäge ja kui tänavuse aasta eesmärk oli piirduda 136 liikluses hukkunuga, siis praeguses tempos jõutakse selle näitajani juba augustis. Loe edasi: YLE

Itäkeskuse piirkonda asutakse päästma “betoondžungli” s(t)aatusest

Ida-Helsingi keskosa läheb põhjalikku ümberkujundamisse ja -ehitusse, kuid esmalt peavad kohalikud valima ideekonkursi nelja finalisti seast ühe idee, mille alusel siis vastavaid projekte, planeeringuid ja töid hakatakse ette võtma. Suures joones on kaks äärmust  – futuristlikud torniplokid ja küla keset loodust – ning ülejäänud kaks jäävad nende äärmuste vahele. Loe edasi: YLE

Läti

Karantiini rikkuv välismaalane on tõsises jamas

Läti valitsus toetas muudatusi, mille kohaselt võivad kolmandate riikide kodanikud kaotada oma viisa või tähtajalise elamisloa, kui nad koroonaviiruse kandjana rikuvad karantiinitingimusi. Tõsi – esmakordne rikkumine päädib tõenäoliselt trahviga kuni 2000 eurot. Loe edasi: Delfi

Poole juuliga avastati 17 karantiinirikkumist

Kui vahepeal Lätis karantiinikontrolli meetmete intensiivsus koroonaviiruse kandjate osas langes, et nüüd uuesti karmistuma hakata, siis sellest hoolimata poole juuliga avastati 17 karantiinirikkumist ehk siis umbes üks päevas.

Politseinikud ei käivat sugugi peamise meetmena nende inimeste kodudes, kes peaksid olema isoleeritud, vaid enamikul juhtudel kasutab politsei telefoni või videokõne rakendusi, et veenduda isiku isoleerituses ning koju minnakse alles siis, kui eeldatav isoleeritu kõnedele ei vasta ja politseil on teavet, et ta kaldub karantiininõuet eirama. Loe edasi: Delfi

Karantiininõuete rikkumise rekordtrahv 4000 eurot

Kui Lätis võib politsei määrata koroonaviiruse kandjale karantiininõuete rikkumise eest trahvi kuni 2000 eurot, siis üks tegelane on osanud saada kaks maksimaalset trahvi mõnepäevase vahega juba aprillis ehk kokku 4000 eurot, mis aga olevat seni maksmata. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Rekordiliselt suur huvi suvilate ostmise vastu

Koroonaviiruse kriisi ajal on Rootsis huvi suvilate ostmise vastu küll kasvanud lausa rekordiliselt, kuid pakkumine samal ajal on tavapärasest väiksem.

Juunis näitas Rootsi kinnisvaraagentuuri esialgne statistika, et kuuga müüdi 942 suvilat, kui aasta tagasi oli vastav näitaja 897 ning samal ajal kasvas ka juunis müüdud korterite ja eramute arv. Kuid tänavu on tavapärasest vähem suvekodusid pakkumisel, kuna paljud otsustasid koroonaviiruse puhanguga seotud reisipiirangute ja ebakindluse tõttu mitte sel aastal oma kinnisvara müüa. Loe edasi: The Local

Rootslastel lahtiste kommide isu kadunud?

Cloetta – üks Põhjala magusatoomise liidreid – teatas, et nende lahtiste kommide müük vähenes aprillis ja mais peaaegu 60 protsenti. Kas see tähendab, et viirusehirmus ollakse Rootsis pöördutud valmispakendatud kommide usku? Loe edasi: Dagens Nyheter

Stena parvlaev ”kohtus” Briti tuumaallveelaevaga

Sellistest juhtumitest tavaliselt üritatakse vaikida, kuid selge on, et eriti tiheda liiklusega laevateedel meie regioonis ristuvad sageli mitmete erinevate aluste kursid üsna kriitilisel moel ning rootslaste allveelaevafoobia ei ole päris alusetu.

Nüüd võeti meedias ette 2018. aasta sügise juhtum, kui Stena Line parvlaev pidi äikilise viimase hetke manöövriga ära hoidma kokkupõrke Briti tuumaallveelaevaga. Loe edasi: Dagens Nyheter

Venemaa

Viirus viskas majanduse ajas tagasi

Venemaa Panga hinnangul on sealne majandus küll koroonakriisist taastumiseks valmis, kuid see taastumine toimuks kolme aasta taguse taseme juures ehk aastate 2016-2017 tasemel. Loe edasi: Kommersant

Arktika kanditakse hektariteks

Venemaa Arktikas plaanitakse käivitada elanike väljavoolu vähendamiseks samasugune maade tasuta eraldamise programm nagu Kaug-Idas. Tõsi – põhjas ei ole ettevõtmine sama mastaapne kui idas ning konkreetseid ”hektarite jagamisotsuseid” tehakse föderaalse taseme asemel regioonivõimude poolt. Loe edasi: Kommersant

Pandeemia kahekordistas eelarvedefitsiidiga regioonide arvu

Pandeemia ajal kahekordistus eelarvedefitsiidiga regioonide arv Venemaal ja nüüd ollakse antud ”eelarvereal” juba 147 miljardi rublaga (1,79 miljardit eurot) ”punases”. Omamoodi huvitav on, et sellest 73% on mitte äärealade, vaid Moskva linna ja oblasti arvel. Loe edasi: Kommersant

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (169)