Marin Mõttus. Euroopa klooster

Otsus Hagia Sofia taas mošeeks muuta tõukab Türgi sekulaarse ilmavaate pooldajad taas kord sammukese võrra rohkem nurka ja kaitsepositsiooni. Foto: Shutterstock.

Hagia Sophia Istanbulis on oluline maamärk: miljonite erineva usutunnistusega inimeste jaoks nii Türgis kui mujal on sealne rahu ning tarkus olnud tunnismärgiks, et rahumeelne kooseksisteerimine on võimalik. Nüüd teatasid Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan ja usuasjade valitsuse Diyanet juht Ali Erbaş, et muuseumi staatuse kaotanud Hagia Sophia katedraalis toimub esimene islamipalvus reedel 24. juulil. Selle staatuse muutmist muuseumist mošeeks on palju kommenteeritud viidates selle otsuse sümboolsele tähendusele. Lisaksin siia veel ühe sümboli mõõtu seose: just 24.07.1923 kirjutati alla Lausanne’i lepingule, millest sai ilmalikul elukorraldusel põhineva Türgi Vabariigi nurgakivi. Äsjane otsus tõukab selle sekulaarse ilmavaate pooldajad taas kord sammukese võrra rohkem nurka ja kaitsepositsiooni.   

Marin Mõttus

Marin Mõttus on pikaaegne diplomaat, töötanud Eesti suursaadikuna Portugalis ja Türgis (akrediteerituna sh Liibanoni ja Iraani) ning olnud lähetuses ka Madriidis ja Iisraelis. Täna tegutseb välispoliitika analüütikuna. Pikaaegne huviala on olnud hispaania keel ja sellekeelsed kultuurid, ta on tõlkinud ka hispaaniakeelseid raamatuid. Loe artikleid (4)