Kaido Pajumaa: tiitel teeb sinust ülemuse, meeskond aga liidri

Foto: Shutterstock.com

Juhiks saamine on suur samm igale inimesele. Paljud noored just selle nimel oma karjääri alustavadki – saada juhiks!Küll aga võib selle soovi taga olla erinev motiiv. Kindlasti on palju neid, kes näevad juhiks saades võimalust veel rohkem saavutada, ära teha. Kindlasti on neid, kes näevad seda võimalusena areneda, sest nad armastavad väljakutseid. Aga kindlasti on palju ka neid, kellele lihtsalt meeldib mõte endast kui juhist – see tähendaks „omada“ inimesi, kes vaatavad mulle alt üles, sest nüüd (lõpuks) olen ma tähtis.

Kõik ülemused ei ole juhid ja head juhid ei ole kunagi “ülemused”

Inglise keeles on kaks täiesti erinevat sõna eriliiki juhtimisstiili kirjeldamiseks – manager ja leader. Sõna manager on tuletatud itaalia keelsest sõnast maneggiare, mis väidetavalt algupäraselt tähendas hobuste juhtimist/karjatamist. Täna tõlgitakse seda kui handle ehk käsitlemist. Järelikult manager manageerib ehk korraldab tööd: planeerimine, organiseerimine, ülesannete jagamine, kontrollimine, juhendamine, probleemide lahendamine jms.

Leader peaks aga tegelema selle sõna tähenduse kohaselt millegi/kellegi eest vedamisega. Nagu rattaspordis on liider isik, kes on teistest kiirem, järelikult on ta kujundlikult ülejäänud sõitjatest ees – teised vaatavad mõttes tema poole ja püüavad talle järele jõuda, tema moodi olla. Ehk ei ole see analoogia kõige täpsem, aga kui meeskonnal on töö juures liider selle otseses tähenduses, nähakse seda isikut siiski kellenagi, kes on ülejäänud meeskonnale eeskujuks ja keda kuulatakse ning järgitakse. Ning seda mitte kohustusena, vaid võimalusena.

Eesti keeles võiksid vasted nendele sõnadele olla ülemus ja juht. Ülemus on isik, kes on meeskonnast üleval pool ja järelikult on tal õigus otsustada, mis on oluline, kuidas asjad käivad ning mida inimesed meeskonnas tegema peavad. Ülemust omades ei pruugi inimesed soovida ülemuse moodi olla ja teda järgida. Sageli on olukord hoopis vastupidi.

Juht võiks olla aga isik, kes näitab teed – on eeskuju. Juht on isik, kes kaasab meeskonda, sest tunnistab nende vajalikkust, soodustab nende töö tegemist ja aitab oma töötajatel edukas olla. Kuna selline käitumine on töötajate jaoks motiveeriv, soovivad nad oma juhti aidata ja järgida. Siit tulebki sõna „liider“ – ta liigub töötajate mõtetes nendest ees, teda soovitakse järgida.

Spetsialistist ülemuseks saada on lihtne, aga koos meeskonnaga edu saavutada on raske

Kahjuks paljud endised spetsialistid värske juhi rolli sattudes eespool kirjeldatud juhi tegevusi oma tööülesannetena ei näe. Nad pigem käsitlevad ennast tiitli järgi juhtidena, aga nende käitumise alusel oleks täpsem nimetada neid siiski ülemusteks.

Oma jõuallikana näeb ülemus rollist tulenevat võimu – õigust nõuda ja õigust karistada. Motiveerimiseks kasutab ülemus raha ja hirmu – palgaga stimuleerida, hirmuga sundida. Peamiseks koostöö aluseks peab ülemus eeldust, et töötajad peavad teda toetama, sest tema on juht (ülemus).

Kuna kõik 3 tingimust tuginevad valedel eeldustel, võibki ülemusel esimestel kuudel olla lihtne – ta sõidab teerulliga lihtsalt kõikidest üle. Aja möödudes näeb aga ülemus üha enam, kuidas tema ja meeskonna vahel on distants, töötajad ei ole mõtetes temaga ja nende motiveerimine ja kaasa tõmbamine muutub üha keeruliseks. Seetõttu võibki alguses tunduda kõik lihtne, sest rollivõim annab talle näilise isikliku võimu, aga tegelikkuses on see illusioon. Kui ülemuselt tema tiitel ära võtta, ei pea keegi teda enam juhiks/liidriks, keda kuulata ja järgida.

Spetsialistist juhiks saada on raske, aga koos meeskonnaga edu saavutada on lihtne

Siiski on palju ka selliseid spetsialiste, kes soovivad kohe oma juhi karjääri alguses liidriks, mitte ülemuseks saada. Loomulikult on nende teekond alguses konarlikum – kuna nad ei sõida teerulliga oma värskest meeskonnast üle (ei kasuta brutaalselt rollivõimu), võib alguses oma koha leidmine juhina olla keeruline. Inimesed ei usalda, ei kuula ja ei tee koostööd.

Mida enam aga värske juht kasutab juhtimislikus mõttes õigeid võtteid – kuulab, kaasab, tunnustab, tagasisidestab (sekkub, korrigeerib), delegeerib ja laseb inimestel ise otsustada, tegeleb meeskonnakultuuriga, tõstab esile töö tähendust, õpib oma inimesi tundma, ja avab ka ennast inimesena – seda enam hakatakse seda juhti hindama inimesena.

Teda ei hinnata, järgita ja kuulata mitte seepärast, et peab (sest ta on ülemus), vaid selline juhtimine on inimeste jaoks päriselt inspireeriv ja motiveeriv. Töötajad tunnevad üha enam, et kui juht pingutab nii palju meeskonna ja töötajate nimel, on nemad valmis juhi nimel vastu pingutama.

Rollivõimust isikliku võimu suunas

Sellised inimesed muutuvad meeskondadele inspiratsiooniallikateks sõltumata sellest, kas nendel on juhi tiitel või mitte. Isegi, kui mõne aja pärast toimub näiteks ühinemine mingi suurema üksusega, mille tulemusena tekib ühisosakonnale uus juht (halvemal juhul „ülemus“), järgivad ja kuulavad endised meeskonnaliikmed edasi siiski oma endist juhti. Ja seda vaatamata asjaolule, et tal ei ole enam juhi tiitlit. Olen seda korduvalt koolitajana näinud, kuidas inimesed igatsevad oma tiitlist ilma jäänud juhti tagasi, ja lõpuks joondub meeskond alati uue juhi taha alles siis, kui endine juht selleks eeskuju näitab.

Ja just see ongi peamine erinevus juhi ja ülemuse vahel. Ülemuseks muudab inimese tiitel. Juhiks muudab inimese tema meeskond.

Kaido Pajumaa

Kaido Pajumaa

Kaido Pajumaa on meeskondade ja juhtide koolitaja. Tema peamiseks huviks on, mida töötajad ja juhid saaksid ära teha selleks, et tööl veedetud aeg oleks põnevam, positiivsem ja tulemuslikum. Loe artikleid (26)