Iga nõuet saab maksma panna teatud tähtaja jooksul, see tähtaeg on nõude aegumise tähtaeg. Pärast seda võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõude maksmapanek ei ole enam riiklikult garanteeritud. Millise aja jooksul tuleb nõue kohtusse esitada ning mis saab siis, kui seda tehakse liiga hilja, st millal on siis veel õige aeg ja millal on juba hilinetud.

Nõue tähendab õiguslikult tagatud võimalust nõuda teiselt poolelt mingi teo tegemist või mingist tegevusest hoidumist, ehk kohustuse täitmist. Nii on üks lepingupool õigustatud nõudma teiselt poolelt lepingulise kohustuse täitmist, olgu selleks näiteks siis mingi asja või raha üleandmine või teenuse osutamine; kui kellelegi on kahju tekitatud, on tal õigus nõuda kahju hüvitamist jne. Kui kohustatud pool oma kohustust ei täida, on nõuet omaval õigustatud isikul võimalus pöörduda kohtusse ja kui kohus on nõude rahuldanud ning kohtuotsus on jõustunud, viib kohtutäitur läbi sundtäitmise. See, et nõue on õiguslikult tagatud, tähendabki seda, et nõuet on võimalik kohtu ja täituri abil maksma panna. Kui kohustatud isik oma kohustust vabatahtlikult ei täida, saab õigustatud isik oma nõudele riigipoolse kaitse kohtusüsteemi ja täitemenetluse kaudu.

Nõude aegumise mõiste

Nõuet saab maksma panna teatud tähtaja jooksul, see tähtaeg on nõude aegumise tähtaeg. Pärast nõude aegumise tähtaja möödumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõude maksmapanek ei ole enam riiklikult garanteeritud.

Tihti räägitakse ka hagi aegumisest. See ei ole korrektne. Hagi on kohtusse esitatud nõue. Kohtusse võib nõude esitada ning kohus peab selle menetlusse võtma, sõltumata sellest, kas nõue ise on aegunud või mitte, seega hagi aegumisest kohtusse pöördumise aja möödalaskmise tähenduses ei saa rääkida. Nõue on aegunud, kui selle nõude aegumistähtaeg on möödunud, kuid kohus ise ei saa aegumist kohaldada. Nõude aegumisele saab tugineda kohtus kohustatud isik, kostja, esitades aegumise vastuväite.

Aegumise vastuväide seisneb väites, et nõue on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist ehk nõue on aegunud. Kohus küll kontrollib, kas see tõepoolest nii on ning kui ta leiab, et nõue on aegunud, peab kohus jätma hagi rahuldamata – aegunud nõude täitmist riik enam ei garanteeri, kuid seda vaid juhul, kui kostja aegumisele tugineb. Juhul kui kostja kohustatud isikuna aegumise vastuväidet ei esita, teeb kohus sisulise lahendi ning kui on alust, rahuldab nõude, vaatamata sellele, et nõue on aegunud.

Nõude aegumine on ette nähtud eelkõige selleks, et distsiplineerida õigustatud isikut – kui soovitakse nõuet maksma panna, tuleb seda teha teatud tähtaja jooksul, vastasel korral on kohustatud isikul õigus täitmisest keelduda ning kohtult ei ole võimalik enam kaitset saada, kui kohustatud isik esitab kohtus aegumise vastuväite. Ühtlasi on nii tagatud ka paremad tingimused õigusemõistmiseks, kuna juhul, kui kohus peaks igal juhul menetlema ka paljude aastate eest tekkinud nõudeid, oleks tõendite ja asjaolude hindamine raskendatud.

Aegumine ei lõpeta nõuet, kõik nõuded ei aegu

Kui nõue on aegunud, siis selle peamiseks õiguslikuks tagajärjeks on kohustatud poole võimalus keelduda täitmisest ning esitada kohtus aegumise vastuväide, mille tõttu kohus jätab hagi rahuldamata. Aegumistähtaja möödumine aga ei tähenda, et nõue oleks lõppenud, lõppenud on vaid kohtulik kaitse.

See tähendab, et nõue on küll olemas, aga kohustatud poole tahte vastaselt seda maksma panna ei saa. Kui aga kohustatud isik vaatamata nõude aegumisele selle siiski täidab, et saa ta hiljem tugineda sellele, et õigustatud isik on midagi alusetult saanud. Nii näiteks kui võlgnik maksab ära oma võla ja märkab alles hiljem, et maksmise hetkel oli võlausaldaja nõue juba aegunud, siis ei ole tal õigust nõuda raha tagasi, kuna täitis nõude, mis oli küll aegunud, kuid mitte lõppenud.

Seaduses ettenähtud juhtudel mõned nõuded ei aegu, nii näiteks ei aegu omaniku nõue asja väljaandmiseks omavoliliselt valdajalt, ei aegu kaasomaniku nõue teise kaasomaniku vastu kaasomandi lõpetamiseks. Aegumine ei ole kohaldatav tuvastusnõude puhul, näiteks kui soovitakse tuvastada tehingu tühisust. Pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvelt.

Aegumistähtajad

Nõude aegumise küsimuse lahendamisel on kõige olulisem tähendus aegumistähtaegadel. Aegumistähtaeg on ajavahemik, mille jooksul tuleb nõue maksma panna ning mille möödumisel on see aegunud.

Eestis ei ole ühte üldist nõuete aegumistähtaega. Kõigepealt lähtutakse nõuete liigitamisest tehingutest tulenevateks nõueteks ja seadusest tulenevateks nõueteks. Tehingutest tulenevate nõuete üldine tähtaeg on kolm aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates sellest ajast, mil kohustatud isik on kohustatud seda täitma ning mittetäitmine tähendab rikkumist.

Seadusest tuleneva nõude üldine tähtaeg on kümme aastat alates selle sissenõutavaks muutumisest. Samas on sellest üldreeglist olulisema praktilisema tähendusega erandid, nii on näiteks lepinguvälise kahju hüvitamise nõude ja alusetu rikastumise nõude aegumistähtajaks kolm aastat alates kahjust või selle tekitajaks või alusetust rikastumisest teada saamisest.

Tehingutest ja seadusest tulenevate nõuete üldiste tähtaegade kõrval on palju erandeid ja nn eritähtaegasid, millede puhul ei ole oluline, kas tegemist on tehingust või seadusest tuleneva nõudega. Nii näiteks, kui nõue on kohtuotsusega tunnustatud, siis on sellise jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat, sõltumata sellest, kas tegemist on tehingust või seadusest tuleneva nõudega.

Üldistatult võib öelda, et enamlevinud aegumistähtajaks on küll kolm aastat (eelkõige tehingutest tulenevad nõuded ja kahju hüvitamise ning alusetust rikastumisest tulenevad nõuded), kuid väga palju on ka erandina teistsuguseid aegumistähtaegasid.

Aegumistähtaegade kohta käivad üldised reeglid on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses, kuid paljud erandid tulenevad ka teistest seadustest. Lepingu sõlmimisel võivad pooled kokku leppida ka teistsugustes aegumistähtaegades võrreldes seaduses sätestatuga, samas ei tohi aegumistähtaega, mis seaduse kohaselt on alla kümne aasta, pikendada kauemaks kui kümme aastat. Kokkulepe selle kohta, et loobutakse aegumise vastuväite esitamisest, on aga tühine.

Aegumise peatumine ja katkemine

Aegumise peatumine tähendab seda, et mingi asjaolu tõttu aegumise tähtaja arvestamine peatub ning jätkub peale peatumist tingiva asja äralangemist, vahepealset aega aegumistähtaja arvestamisel arvesse ei võeta.

Kui pärast aegumise jätkumist on aegumistähtaja lõpuni vähem kui kaks kuud, pikeneb tähtaeg kahe kuu (teatud juhtudel kuue kuu) võrra. Aegumist peatavaks asjaoluks on näiteks hagi esitamine. Tõsi küll, juhul kui hagi alusel tehakse kohtuotsus, siis nõude peatumisel enam tähendust ei ole, kuna sama nõuet enam uuesti esitada ei saa ning kohtuotsusega tunnustatud nõue saab iseseisva aegumistähtaja – 10 aastat. Kui aga nõue jääb näiteks kohtus läbi vaatamata, siis saab seda uuesti esitada ning vahepealne aeg alates hagi esitamisest kuni nõude läbi vaatamata jätmiseni on aegumine peatunud.

Aegumine peatub läbirääkimiste ajaks, samuti on peatunud abikaasade vaheliste nõuete aegumine abielu kestel, kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle seadusliku esindaja määramiseni. Aegumine peatub ka vääramatu jõu tõttu, kui vääramatu jõud ilmnes aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul ning selle tõttu ei saa õigustatud isik oma õigusi kohtus kaitsta.

Aegumise katkemise korral algab aegumistähtaja kulgemine algusest peale. Aegumine katkeb kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda võlgnetava summa osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises, nõude olemasolu kinnitamises ning lubaduses see tasuda jms. Aegumise katkemine nimetatud alusel on ette nähtud õigustatud isiku kaitseks kuna vastasel korral võib juhtuda nii, et võlgnik annab pidevaid lubadusi võlg tasuda, võlausaldaja jääb seda uskuma ja ootama, aga samal ajal võib aegumistähtaeg mööduda ning võlgnikul tekib võimalus aegumisele tuginedes täitmisest pääseda. Aegumine katkeb ja algab uuesti ka täitedokumendi (nt jõustunud kohtuotsuse) täitmiseks esitamisega.

Kokkuvõtteks

Iga nõude puhul on oluline selgeks teha, kas ja millal on selle suhtes aegumine alanud ning kui pikk on aegumistähtaeg. Aegumistähtaja kestel tuleb nõude kõigepealt teiselt poolelt täitmist, kui see aga ei õnnestu, tuleb jälgida seda, et jõuda nõue hagina kohtusse esitada nii, et nõude aegumistähtaeg ei oleks möödunud. Jälgida tuleb ka seda, ega nõuete aegumistähtaeg ei ole vahepeal peatunud või katkenud.

Paul Varul

Paul Varul on juhtivalt osalenud enamuse Eesti eraõiguse uute seaduste väljatöötamisel, ta on olnud pikemat aega TÜ tsiviilõiguse korraline professor, 1995 – 1999 oli Eesti Vabariigi justiitsminister. Praegu TÜ emeriitprofessor ja Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat ja vanempartner. Kord kuus kirjutab ta Edasi lugejatele õiguse teemalise kolumni, milles lahatakse erinevaid õigust puudutavaid küsimusi, kolumnides selgitatakse uue õigussüsteemi kujunemise põhimõtteid ja kommenteeritakse aktuaalseid juriidilisi probleeme. Loe artikleid (18)